4-08-5898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 oktoober 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5898 (2302,08,010842) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Kaido Pajumaa kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabli Helen Kommusaare 22.05.2008 otsusele nr 2302,08,010842 Kaido Pajumaa karistamises LS § 7418 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Kaido Pajumaa, IK: 35902210210, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
- Jätta Kaido Pajumaa kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabli Helen Kommusaare 22.05.2008 otsusele nr 2302,08,010842 Kaido Pajumaa karistamises LS § 7418 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni, rahuldamata.
- Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabli Helen Kommusaare 22.05.2008 otsus nr 2302,08,010842 Kaido Pajumaa karistamises LS § 7418 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni, muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.10.
- 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabli Helen Kommusaare 22.05.2008 otsusega nr 2302,08,010842 karistati Kaido Pajumaad LS § 7418 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni selles, et menetlusalune isik 30.04.2008 kell 12.50 Nissi vallas Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee
- kilomeetril andis mootorsõiduki juhtimise üle joobeseisundis olevale isikule, millega rikkus LE § 77 nõudeid ja pani toime LS § 7418 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist täies ulatuses või osaliselt või teha uus otsus. Kaebuses vaidlustatakse otsust seetõttu, et menetlusalune isik ei olnud auto omanik ega vastutaja ning tema volitus oli lõppenud 01.03.
- Seega ei olnud temal ka seaduslikku alust autot kellelegi volitada, kuna protokollis kirjutati, et volitatud isik andis sõitmisjuhtivuse üle, mis oli seega ebaseaduslik ja vale. Kuna politseinik kontrollis juhti ning temal oli 0,4 promilli, mis millegipärast korrutati kahega, tuli politseinik hiljem tema juurde ning ütles, et viib bussi parklasse. Kuna bussi omanik hoidis bussi tema juures ja on ise pikemat aega Soomes, siis oli temal kokkuleppe kohaselt ka vajadusel bussi kasutada. Kindlustust ei uuendanud peale 01.03.2008 kuna omanik ei ole 3 kuud Eestis viibinud. Peale selle, kui ütles, et läheduses elab ka bussi passis olev kasutaja, kellel on õigus buss ära viia, siis politseinik ütles, et midagi teeb talle ikka ära ja kutsus autosse ning vormistas üleandmise. Kusjuures politseinik küsis temalt volitust ning ütles, et see on ju kehtetu. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et tal oli juhtimisõigus peatatud ja palus sõita A.Õ , sest T.K ei olnud aega. Oli koristustöö ja vaja tünnid ära tuua. Kutsus A.Õ . Tema enda volikiri oli lõppenud, oli teadlik sellest, et A.Õ ei olnud volitust. Aeg-ajalt seisis buss tema juures kui T.Kabeli juures ei olnud ruumi. Tal ei olnud keelatud bussi kasutada, oli omaniku suuline luba. Bussi võtmed olid tema käes, kutsus A.Õ sõitma ja bussi võtmed sai A.Õ tema käest. Sõiduki dokumendid olid bussis. Kui helistas A.Õ , siis A.Õ ütles, et on kaine. Tunnistaja AÕseletas, et sõitma asudes ei teadnud, et tal joove on. Eelmine õhtu jõi õlut, alkomeetrit ka ei olnud. Eelmisel õhtul juba Kaido helistas, seetõttu ei joonudki nii väga. Jõi kõige rohkem 2 liitrit Kapteni õlut, mis on kange, kuid läks kell üheksa juba magama. Kui joove tuvastati, siis ei hakanud vaidlema, ehk tõesti ei lähe nii kiiresti välja. Sõiduk oli XXX. Kaido andis sõiduki võtmed, dokumendid olid autos. Mõtles, et on Kaido auto, sest kui ühes külas elavad, siis külas ikka teatakse, et Kaido ostis selle. Sõitsid Vilumäelt Riisiperesse ja sealt Vilumäele tagasi. Kui kinni peeti, siis T viis sõiduki ära. Tunnistaja TKseletas, et Kaido Pajumaa palus tulla Riisiperesse parklasse. Nägi kohale jõudes oranži XXX ja politseiautot. Läks politseinike juurde, esitas oma dokumendid, neid kontrolliti, siis tehti test alkoholile ja palus luba sõiduk ära viia K.Pajumaa juurde parkimiskohale. Sõidukis oli paar prügitünni. Jättis auto sinna. Kui auto omanik Eestis käis, siis tehti volikirju, kuid ei oska öelda kas volikiri oli lõppenud. Teab, et K.Pajumaal oli juhtimisõigus peatatud. Pidi ootama auto kõrval kuni politsei dokumente vormistab, kuid ei mäeleta, kellele vormistati. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendatud ja süütegu õigesti kvalifitseeritud. Kaebuse esitanud isik andis süütevõtme A.Õle, A.Õ ei võtnud ise võtit ega sõidukit. Karistus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mistõttu tuleks kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtus 2 üle kuulatud K.Pajumaa ja A.Õ ütlustest nähtuvalt kutsus K.Pajumaa A.Õ eelmisel õhtul järgmiseks päevaks sõidukit juhtima, kuivõrd K.Pajumaal puudus hetkel juhtimisõigus. A.Õ, olles teadlik järgmisel päeval ees ootavast mootorsõiduki juhtimiskohustusest, tarvitas eelnevalt alkoholi ning kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt arvas, et oli keskpäevaks kaine ning olevat sama väitnud ka K.Pajumaale. Ometigi ilmnes, et A.Õl tuvastati mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoove. Seejuures pidanuks K.Pajumaa küllaldase hoolsuse ülesnäitamisel, teades A.Õ juba varasemast ajast, veenduma selles, et A.Õ, kellele ta usaldab võõra sõiduki juhtimise ja sellega ka liiklusesse lubamise, ka kaine on. A.Õ küsitlemisel ja soovi korral ka hingeõhu nuusutamisel oleks K.Pajumaa saanud veenduda selles, et A.Õ ei ole sellises seisundis, mis lubaks tal mootorsõidukit juhtida. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et K.Pajumaa on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud hooletusest, st et enne A.Õ kohale saabumist ja temale sõiduki süütevõtme üleandmist ei pruukinud ta olla teadlik sellest, et A.Õ on alkoholi tarvitanud, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ta seda ette nägema ja loobuma A.Õ teenete kasutamisest mootorsõiduki juhtimisel. Seda eriti veel olukorras, kus tema enda juhtimisõigus oli peatatud just samalaadse väärteo toimepanemise tõttu. Seepärast pidanuks K.Pajumaa olema eriti hoolikas. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet, et kaebuse esitanud isik ei ole juhtimist üle andnud, siis asub kohus seisukohale, et kõrvalise isiku kutsumine mootorsõidukit juhtima, temale mootorsõiduki mootori käivitamiseks vajaliku süütevõtme üleandmine ning mootorsõidukit juhtima lubamine ongi juhtimise üleandmine teisele isikule. Vaidlusalune mootorsõiduk asus kaebuse esitanud isiku territooriumil, tema käes olid mootorsõiduki võtmed ning temal oli ainukesena ligipääs sõidukile, kuivõrd oma kodus sõidukit hoides oli ta kehtestanud valduse sõiduki üle. Seega ei saanudki keegi teine kaebuse esitanud isiku loata ja tema poolt süütevõtme üleandmiseta sõidukit kasutada, sealhulgas ka juhtida. Võõras isik oleks seega saanud valdust sõiduki üle kehtestada vaid kaebuse esitanud isiku teadmata ja loata kaebuse esitanud isiku äraolekul või kaebuse esitanud isiku tahte vastaselt, seega kas KarS § 199 või 215 ettenähtud kuritegu toime pannes. Samas asjaolul, kas kaebuse esitanud isik istus mootorsõidukis kaasreisijana või oleks ta jäänud koju, ei ole mingit tähtsust, kuivõrd A.Õ mootorsõidukit juhtima kutsudes ja seda juhtimist võimaldades oli ta A.Õle juhtimise üle andnud. LS § 7418 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni. Kaebuse esitanud isikut on karistatud rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni. Vastavalt senisele karistuspraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis karistust kas vastavalt kergendatakse või raskendatakse. Väärteoasja materjalidest ei ilmne karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu puudub ka alus määratud karistuse muutmiseks. Samas on aga kaebuse esitanud isiku puhul tegemist isikuga, keda ennast oli karistatud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja sellele järgnevalt pani ta hooletusest toime LS § 7418 ettenähtud väärteo. Taolise asjaolu ilmnemine välistab kohtu arvates võimaluse määratud karistust kergendada. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks puudub. Märt Toming kohtunik 3