4-07-5760\24

(18)päeva. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (09.10.2008.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kuna süüdimõistetu on andnud allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta, määrus jõustub ja kuulub täitmisele viivitamatult. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 07.07.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,002438 on Aare Tõnisson’i karistatud „Liiklusseaduse“ §74-1 lg.1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses summas 1 500 krooni ning LS §74-19 alusel rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses summas 9 600 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.10.2004.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 04.02.2005.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 05.10.2007.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet ning töökoha kaotuse tõttu elatub ta juhutöödest, millest saadav tasu kulub enda olmevajaduste rahuldamiseks. Süüdimõistetu on nõus sellega, et asendataks temale karistusena määratud rahatrahv arestiga, millist karistust ta on valmis kandma koheselt. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Eeltoodud sätte sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kohaldatakse asenduskaristusena aresti isiku suhtes, kelle osas pole isegi riiklikke sunnivahendeid kasutades olnud võimalik sissenõuet täita isiku varatuse tõttu. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 07.07.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,002438 on Aare Tõnisson’i karistatud „Liiklusseaduse“ §74-1 lg.1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses summas 1 500 krooni ning LS §74-19 alusel rahatrahviga 160 trahviühiku ulatuses summas 9 600 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.10.2004.a. ja antud süüdimõistetule nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 2

(3)Kohtutäituri kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu nõue; isikul erandlike (trahvi tasumist ja asenduskaristusena aresti määramist takistavate) asjaolude esinemist kohtutäituri avaldusest ei nähtu. Kohus arvestab asjaolu, et süüdimõistetu pole reageerinud täitekutsetele ega asunud trahvi tasuma enam kui 3 aasta vältel toimunud täitemenetluse käigus ega ka enam kui 11 kuud väldanud kohtumenetluse ajal. Samuti on süüdimõistetu andnud kohtule korduvalt lubadusi võla tasumiseks, kuid oma lubadusi ta täitnud ei ole. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et 18.12.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et asub kohe tööle ja hakkab peatselt saama töötasu ning lubas selle arvel võlgnevust kasvõi osaliselt hakata tasuma ja sõlmida kohtutäituriga vastav maksegraafik /tl.19/, kuid vaatamata kohtu hoiatusele, et oma lubaduse mittetäitmise korral ei aktsepteeri kohus karistuse kandmist soodustavaid taotlusi, süüdimõistetu oma lubadust ei täitnud ning rahatrahv on tal täies ulatuses senini tasumata. Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal saada olevat juhutöötasu ning põhjendanud võla varasemat mittetasumist oma halva tervisliku seisundi ja sissetuleku piiratusega, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit oma väite kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava muu sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Siit johtuvalt puuduvad (pole tõendatud) asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud, mistõttu tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on kohtutäituri sellekohase kinnituse ja süüdimõistetu enda poolt avaldatuga tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahvid täies ulatuses, s.o. summas 11 100 krooni, käesolevaks ajaks tasumata. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (11 100 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 185 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 18 päeva aresti. kohtunik Aare Kaldma 09.10.2008.a. 3