MS § 426, 432 Vabastada Sergei Rebase, isikukood: 38202172737, talle Tartu Maakohtu 30.11.2006.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 13.08.2010.a..
Kohustada Sergei Rebaset täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 1, 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata Sergei Rebasele katseajaks järgmised kontrollkohustused: - hüvitada kuriteoga tekitatud kahjusid igakuiselt vähemat 1000 (üks tuha) krooni; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle kahe nädala jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrata Sergei Rebase katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Anu Aunapi järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule10 päeva jooksul 25.10.2008.a. arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht Sergei Rebase tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 30.11.2006.a otsusega
lg 2 p 4, 5, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 02.02.2005.a ja Viru Ringkonnakohtu 01.04.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud ja 14 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 8 kuud ja 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2006.a ja lõpeb 13.08.2010.a.
lg 2 p 2 alusel saabub kinnipeetav 2/3 karistusajast ärakandmise tähtaeg 29.05.2009.a., õigus taotleda vabanemist elektroonilise valvega tekkis 07.10.2008.a. Sergei Rebase on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 25.02.1999.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 13.11.2002.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1, 2 järgi rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 1500 krooni; 3) 12.12.2002.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 4) 16.04.2003.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 7 järgi 9 kuud vangistust, § 65 lg 2 alusel 1 aasta vangistust, millest ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 21 päeva vangistust; 5) 02.03.2005.a Ida-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; Viru Ringkonnakohtu 01.04.2005.a otsusega mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Sergei Rebase seletas kohtuistungil, et tal on motivatsioonid ennetähtaegseks vabanemiseks ning olemas töökoht. Elektroonilise järelevalvega on nõus, tingimused on olemas ja kriminaalhooldaja pakutud tähtaeg sobib. Elukoht saab olema endises elukohas, kus on võimalik olla ka elukaaslasega. On valmis allutama ennast kriminaalhooldusele ja teab tagajärgedest. Prokurör toetab Sergei Rebase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vanglast antav üldhinnang Sergei Rebase käitumisele on rahuldav. Vangistuse jooksul kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses olemas kindel elukoht vanavanemate juures ning töökoha osas on sõlminud kokkuleppe OÜ x, kus leiab rakendust ventilatsiooni lukksepana. Vanglas on omandanud tisleri ja keevitaja kutse ning töötanud AS EVT-s alates 12.05.2007.a. Kinnipeetava sõnul on tal tasumata haginõudeid umbes 100 000 krooni. Alkoholiprobleeme ei ole täheldatud. Kinnipeetav tunnistab oma varasemat hoolimatut elustiili ja tunneb süüd toimepandud kuritegudes. Vabaduses on esinenud kohanemisraskusi, kinnipeetav arvab, et vabaduses võib psühholoogi juurde pöördumine vajalikuks osutuda. Sergei Rebast ajendas kuritegudele sõltuvus narkootikumidest. Ta on olnud ravil Wismari haiglas ja vangistuse ajal on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi 12 sammu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Sergei Rebase ennetähtaegset vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik. Kinnipeetaval on vabaduses olemas vanavanemate juures kindel elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samuti on Sergei Rebasel vabanedes võimalus asuda tööle OÜ-s x. Kohtutäituritele on võlgu 100 000 krooni ulatuses, mida lubab igakuiselt tasuma hakata, ka lubab toetada oma 7-aastast tütart. Vabaduses võivad Sergei Rebast mõjutama hakata vanad sõbrad, kellega koos tarvitati narkootikume ja käituti seadusevastaselt. Riskiteguriteks on narkootikumide tarvitamine, riski vähendavad stabiilse töökoha leidmine (varem pole kindlat töökohta omanud) ning korralik töökohustuste täitmine. Ka varem vanglast vabanedes on tal olnud võimalused seaduskuulekaks eluks, kuid ta jätkas siiski narkootikumide tarvitamist ja sellega kaasnevat kuritegelikku elulaadi. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt arendaks hooldusaluse pidev ja intensiivne jälgimine elektroonilise valve seadme abil kinnipeetavas distsipliinitunnet ja ta saaks oma elukorralduseks abi kriminaalhoolduse spetsialistidelt. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; osaleda sotsiaalabiprogrammis.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Rebase tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle poole karistusajast.
2 p. 1 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla allutamisega. Sergei Rebase on selleks nõusoleku andnud ja tehnilised tingimused on olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu, töötahe ja oskused. Elukoht, kus elektroonilist järelevalvet teostatakse, on vanaema ja vanaisa elukoht, kus kinnipeetav elas ka enne karistuse kandmisele asumist. Kinnipeetaval on vabaduses elukaaslane. Lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik on tugev. Kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ei ole etteheiteid, distsiplinaarkaristusi ei ole. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Sergei Rebasest endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine maandab riske ja aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 1, 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel arvestab täitmiskohtunik kriminaalhooldaja ettepanekuga. Arvestades varasemate karistustega ja katseaja kestusega, on kriminaalhooldaja pakutud tähtaeg mõistliku kestusega. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.