MS § 426, 432 RESOLUTSIOON Vabastada Jevgeni Virgus, isikukood: 38501193729, talle Viru Maakohtu 09.11.2007.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 15.09.2010.a.
Kohustada Jevgeni Virgust täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata Jevgeni Virgusele katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle kahe nädala jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab; - alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrata Jevgeni Viskus katseajaks käitumiskontrollile Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldaja Maksim Lütteri järelevalve alla. Välja mõista Jevgeni Viskuselt 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas (endine Eesti Ühispank) või arvele nr 221023778606 Swedbangas (endine Hansapank), viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul 25.10.2008.a. arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht Jevgeni Virgus tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.11.2007.a otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Viru Maakohtu 27.09.2007.a otsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusest maha Viru Maakohtu 27.09.2007.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus, s.o 4 kuud ja 21 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaeg algas 09.11.2007.a ja lõppeb 15.09.2010a. 1/2 karistusajast saab kantuks 12.04.2009.a., õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 21.10.2008.a. Jevgeni Virgus on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 08.02.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 05.08.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 1, 143 lg 2 p 2 järgi 1 kuu aresti; 3) 07.06.2004.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 1,2 järgi 4 aastat vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2 aastat vangistust ja ülejäänud 2 aastat vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 3 aastat; 4) 27.09.2007.a Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4,8; 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust, millist suurendati
lg 2 alusel Narva Linnakohtu 07.06.2004 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust,
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistusaeg 05.06.06.2007, s.o 2 päeva ning kanda jäi 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Jevgeni Viskus seletas kohtuistungil, et Prokurör ei toeta Jevgeni Viskuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja arvestab kriminaalhooldaja seisukohaga. Vabastamine elektroonilise järelevalve alla oleks pisut ennatlik. Kaitsja leiab, et vabastamiseks on alused olemas. Kinnipeetav on läbinud rea programme vanglas, mis on positiivne. J. Virgusel on selge ettekujutus mida hakkab vabaduses tegema, kuhu tööle läheb. Töökoht õemehe poolt on organiseeritud ja ta võtab enda peale ka vastutuse tööandja ees. On otstarbekas vabastada ennetähtaegselt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Jevgeni Virguse käitumine vanglas olnud rahuldav. Vangistuse jooksul kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses olemas kindel elukoht vanavanemate juures ning võimalus asuda tööle OÜ-s x. Vanglas osaleb keevitaja I mooduli õppes ja riigikeele õppes. Kinnipeetava sõnul on tal tasumata rahalisi nõudeid umbes 30 000 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume, viibinud umbes kuu aega Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses seoses sõltuvusprobleemidega. Vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammis 12 sammu. Väidetavalt müüs algul narkootikume materiaalse kasu saamiseks, hiljem enda aktiivse tarvitamise tõttu. Viibides kriminaalhooldusel, pani toime uue kuriteo. Riskiteguriteks on varasemalt sarnaste kuritegude toimepanemine, kontrollnõuete varasem rikkumine ning sellest tulenevalt ükskõikne suhtumine õiguskorda. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Jevgeni Virguse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemise järgselt on kinnipeetaval olemas elukoht vanemate juures, kuid puudub kindel töökoht. Pere on nõus toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Esialgseks sissetulekuallikaks on töötu abiraha. Kinnipeetav omab kehtivat isikuttõendavat dokumenti, mis võimaldab end ametlikult tööle vormistada. Viimase kuriteo pani Jevgeni Virgus on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani toime katseajal, mis näitab, et kriminaalhoolduse teostamine võib olla probleemne. Enne vangistust oli probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega, mis võib vabanemisel tema käitumisele negatiivset mõju avaldada. Eeltoodu alusel peab kriminaalhooldusametnik Jevgeni Virguse poolt uue kuriteo toimepanemise riski suureks ja ennetähtaegset vangistusest vabastamist ennatlikuks.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Jevgeni Virguse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle ühe kolmandiku karistusajast.
1 p. 1 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla. Jevgeni Virgus on selleks nõusoleku andnud ja tehnilised tingimused on olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu ja töötahe. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides ning keelekursustel. Need viitavad positiivsetele muutustele ja kinnipeetava soovile muutuda. Võimalused tööleasumiseks on olemas ja sellest tekib iseseisev sissetulek. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lähedastest koosnev tugev sotsiaalne võrgustik, mis aitab kaasa resotsialiseerumisele. Kuigi vanemad jäävad pojast eraldi, on nende elukohad lähestikku. Õemees, kelle juures elektroonilist järelevalvet teaostada, on olnud sugulane pikemat aega. Kriminaalhooldusametnik on Jevgeni Virguse puhul märkinud nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Eelkõige on negatiivseteks asjaoludeks kontrollnõuete rikkumisega toimunud varasem kriminaalhooldus. Karistuse kandmise ajal läbitud sotsiaalprogrammid ja võimalus vabaduses osaleda sotsiaalprogrammides maandavad negatiivseid asjaolusid. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Jevgeni Virgusest endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Arvestades kinnipeetava iga aitab käitumiskontroll tugevdatud järelevalve all kaasa resotsialiseerumisele.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel arvestab täitmiskohtunik varasemate karistustega ja katseaja kestusega. Menetluskuludeks on kaitsjale makstud advokaaditasu 330.40 krooni, mis tuleb jätta süüdimõistetu kanda KrMS § 180 lg. 1 alusel. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.