Kriminaalasi nr 1-08-10153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10153 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu Mati Lutsius tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Mati Lutsius, ik 36810054915, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Mati Lutsius*t temale Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2007.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2690 mõistetud karistuse 2 (kaks) aastat 8 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mati Lutsius on süüdi tunnistatud ja karistatud Pärnu Maakohtu 26.04.2007.a. otsusega KarS § 200 lg.2 p.4,7 alusel vangistusega 2 aastat 8 kuud. Kohus arutas M.Lutsiuse süüteoasja lühimenetluse korras, mistõttu esialgselt mõistetud karistust 4 aastat vangistust vähendati KrMS § 238 lg.2 alusel 1/3 võrra. Eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud 14 päeva loeti 1
(3)karistusaja hulka ja kohtuotsuse kuulutamise päeva 26.04.2007 seisuga oli M.Lutsiusel kanda karistust 2 aastat 2 kuud 16 päeva vangistust. M.Lutsius on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral. Tartu Vangla iseloomustusest M.Lutsiuse kohta nähtub, et isik vajaks psühholoogilist nõustamist, kuna mitmekordsed vanglakogemused on süvendanud retsidiivset ellusuhtumist, on manipuleeriv, oleks vajalik ka AA rühmaga liitumine. Tõsine alkoholiprobleem ja seda ka tunnistab. Enesetäiendamist ei väärtusta. Suhtub kriitiliselt nii sotsiaaltöötajatesse kui ka muudesse ametnikesse. Puudub lähivõrgustik, suhtlemisel üleolev. Motivatsioon muutumiseks puudub. Vabaduses elukoht puudub. Kriminaalhooldaja ettekandes ei toeta M.Lutsiuse ennetähtaegset vabastamist. M.Lutsiusel puudub vabaduses kindel elukoht. Isa on nõus küll teda enda juurde elama võtma, kuid sinna ei nõustunud M.Lutsius ise minema. Soovitud Samaaria turvakodusse ei ole Lutsius ise pöördunud. Töötegemisharjumuse puudumine võib saada takistuseks töökoha leidmisel ja hoidmisel. Kohtutäiturite menetluses olevaid nõudeid tasunud ei ole, ülalpeetavale lapsele elatist ei ole maksnud. Kriminaalhooldusametnik on analüüsinud M.Lutsiuse varasemaid käitumisi ja näeb ohuna, et M.Lutsius võib ohustada endast nõrgemaid füüsilise ründega. Kriminaalhooldusametnikuga suhtlemise kestel jõudis M.Lutsius süüdistada kõiki ümbritsevaid oma ebaõnnestumistes. M.Lutsius näeb ennast erinevate asutuste pahatahtliku tegevuse ohvrina ja selle najal väldib ta endale vastutuse võtmist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et sellise suhtumise juures ei ole võimalik teha konstruktiivset koostööd. Ka kinnitas M. Lutsius ametnikule otse, et tähtaegsel vabanemisel ta jätkab oma varasemat eluviisi. Kohtuistungil M.Lutsius andis seletuse, et ta läheb vabanemisel elama Samaariasse või isa juurde. Samaarias elavad vangid, kellel pole kuhugi minna ja ta palus kriminaalhooldajal seda uurida. Isa tegeleb ehitustöödega, ka Lutsius saaks tema juures töötada. Tööandja alimente varem palgast maha ei võtnud. Üks kuritegude toimepanemise põhjus on alkohol. Ükskord varem on Lutsius ka ennetähtaegselt vabanenud, kuid siis läks kinni tagasi. Nüüd võib minna samuti, aga võib minna ka teisiti. Prokurör ei nõustu M. Lutsiuse ennetähtaegse vabastamisega. M.Lutsius on juba kord ennetähtaegselt vabastatud, kuid see pole ennast õigustanud. Kuna on tõenäoline, et ta vabaduses tööd ei leia, jätkub alkoholitarvitamine. Vangistuses ei ole Lutsius teinud midagi alkoholiprobleemist vabanemiseks. Kõik see tõstab uue kuriteo riski kõrgeks. M.Lutsius pärast prokuröri sõnavõttu teatas, et teda ei huvita nagunii miski, vabaneb 9 kuu pärast nagunii. Teeb etteheiteid prokuröri aadressil. Kohtu seisukohad Mati Lutsius on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos. KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Mati Lutsius temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, seisuga 20.10.08. 1 aasta 11 kuud 8 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Mati Lutsiuse vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. 2
(3)Eelmine karistus on M.Lutsiusele määratud täpselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo eest ja kogu mõistetud karistusaja- 3 aastat vangistust kandis ta lõpuni. Sealjuures vabastati Mati Lutsius karistuse kandmise ajal ennetähtaegselt pärast 1 aasta 7 – kuulise karistusaja ärakandmist ja seejärel vähem kui aasta möödumisel ennetähtaegsest vabanemisest pöörati ärakandmata karistus uuesti täitmisele. See tähendab, et ühel korral juba on aset leidnud täpselt samasugune vabastamine, mis ei ole ennast õigustanud. Pärast vabanemist 3-aastase vangistuse kandmiselt pani M.Lutsius 3 kuu ja 5 päeva möödudes toime täpselt samalaadilise kuriteo. Järelikult ei ole varasem karistus mitte mingit mõju avaldanud ja tänaseks ei ole see olukord muutunud. Mati LUtsius demonstreeris kohtuistungil ka kohtule, et ta peab enda vabastamist ja enda osa oma tuleviku kujundamises ebaoluliseks, asudes süüdistama prokuröri, aga ka kriminaalhooldajat. Isik, kes näeb puudusi vaid kõrvalseisjate käitumises, kuid ei näe oma rolli oma käitumise ja tuleviku kujundamises, ei oma motivatsiooni enda muutmiseks. Isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega seondub kriminaalhooldusele määramisega. Kriminaalhooldus tähendab allumist käitumiskontrollile, enda allutamist järelevalvele. Järelevalvet ei ole võimalik teostada sellise kriminaalhooldusaluse üle, kes ei soovigi tõestada enda muutumist ja kes ei ole valmis alluma tema üle teostavale kontrollile. Lisaks sellele demonstreeris M.Lutsius kohtuistungil oma üleolevat käitumist teiste kohalolijate suhtes ja selline ilming on kokkusobimatu kriminaalhooldusele allutatavaga. Mati LUtsiuse puhul puuduvad nii formaalsed- elukoht ja töökoht- kui ka sisulised eeldused vabastamiseks ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Neil põhjustel jätab kohus Mati LUtsiuse vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 3
(3)