Väärteoasi nr. 4 – 08 - 2606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Peeter Ruusmaa kohtuvälise menetleja: Tallinna Munitsipaalpolitsei esindaja Kristel Paimla osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- septembril 2008 a. Peeter Ruusmaa kaebust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kiirmenetlusotsuse nr. 08000167 tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja selgitab, et haldusakti kohaselt ta rikkus heakorra eeskirja nõudeid kuna ei paigaldanud ehitusplatsi välispiiri märgistamiseks ja piiramiseks mõeldud piirdeaeda, samuti jättis paigaldamata nõuetekohase teabetahvli. Ta selgitab, et haldusakt tema karistamise kohta on õigustühine asjaoludel, et 2007 a. augustis abikaasa sai linnavalitsuse ehituslubade osakonnast ehitusloa ja täitis vajalikud ehituse alustamise dokumendid. Ametis ei räägitud midagi teadetetahvli ega aia ehitamisest üksikeramu puhul. Sama kinnitas ka 18.03.2008 a. ehituskontrolli osakonna juhataja. Heas usus hakati eramut ehitama. Ehitust alustades oli kolm külge juba aiaga piiratud, jäi veel maja esikülg piirata aiaga, sest enne maja ehituse lõppemist aed jääks ehitusele ette. Märtsi algul 2008 a. sai kutse ilmumiseks munitsipaalpolitseisse. Sinna sai minna tema ja talle kohapeal öeldi, et sellise rikkumise eest rahatrahv 6000 krooni aga kohesel nõusolekul aia ja teadetetahvli paigaldamisega kuni 01.04.2008 a. siis piirdutakse rahatrahviga 900 krooni. Ehitusseaduse § 29 lg. 2 p. 3 ütleb selgelt, et üksikelamu ehitamise ajaks ei ole vaja püstitada informatsioonitahvlit nagu on näha suurte majade puhul. Loogiliselt võttes ta ei tea maja valmimise aega. Heakorra eeskirja
- peatükk sätestab ettevõtjate ja asutuste kohustused heakorra tagamisel, kuid tema on eraisik. Ehitusseaduse § 29 lg. 1 p. 4 kohustab omanikku tagama maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Seda ta on perega ka järginud. Ta on heas usus seadust igati täita. Pere krunt asub tupiktänavas ja lõpeb tema krundiga. Kogu piirkond on ehitusjärgus ja kellelgi pole tahvleid väljas ega aedu veel ees. Alles hiljuti polnud neid tänavaidki veel olemas. Ehituskontrolli osakonna töötajad imestasid, et isegi suuremate ehitust puudutavate probleemide puhul algul hoiatatakse puuduste likvideerimiseks ja seejärel alles karistatakse kui omaniku poolt midagi ette ei võeta. Munitsipaalpolitsei oleks võinud saata kirja teadetetahvli paigutamise kohta ja piirde ehituse kohta, siis ta oleks seda ka teinud, kuid sellist kohustust tal ei ole. Kaebaja taotleb haldusakti tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et Tallinna linna kodulehelt ehitustingimustes ei olnud esiteks teabetahvli ja aia kohta midagi kui ise ehitab eramaja. Pärast protokolli kättesaamist pani aia püsti. Ta soovib mõistetud rahatrahvi tühistamist, kuna teadlikult ei olnud aeda jäetud panemata, see oli teadmatusest. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et Ehitusseaduse § 1 lg. 2 ja Tallinna linna heakorraeeskirja § 7 lg. 1 p. 4 kohaselt tuleb ehitus- ja remonditöö tegijal paigutada selleks nähtavale kohale teabetahvel, millele märgitud töö tegija nimi, aadress, töö eest vastutava isiku nimi jne. Tulenevalt KarS § 18 lg. 3 menetlusalune isik vähemalt hooletusest paneb toime väärteo. Kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema, et piirete paigaldamata jätmine ehitusobjektil toob kaasa väärteo. Vähemalt hooletusest kaebaja pani väärteo toime. Määratud rahatrahv on proportsionaalne. Tehtud otsus jätta jõusse ja kaebus jätta rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsuses kirjelduse kohaselt väärteo toimepanemise aeg oli
- jaanuaril 2008 a. kell 12.30 ja väärteo lühikirjelduse kohaselt Peeter Ruusmaa rikkus heakorra eeskirja nõudeid, kuna ei paigaldanud ehitusplatsi välispiiri märgistamiseks ja piiristamiseks mõeldud piirdeaeda, samuti jättis paigaldamata nõuetekohase teabetahvli. Seega rikkus Tallinna heakorra eeskirja § 7 lg. 1 p. 4, § 7 lg. 2 p. 1- 4 sätteid ja väärteo kvalifikatsioon KOKS § 66 – 2 lg. 1 järgi. Kohtuväline menetleja on jätnud märkimata otsuse vormistamise kuupäeva, eirates Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg. 1 p. 1 nõudeid. Samuti väärteomenetluse seadustiku § 69 lg. 2 p. 1 nõuete kohaselt väärteoprotokolli s.o. antud asjas otsuse põhiosas kohustatud märkima lisaks teo lühikirjeldusele ka teo toimepanemise aja ja koha, kuid kohtuvälise menetleja poolt vormistatud kiirmenetluse otsuses ei ole tuvastatav Peeter Ruusmaa poolt väärteo toimepanemise koht. Kohus leiab, et käesoleva kaebuse arutamisel Peeter Ruusmaa suhtes vormistatud otsus kiirmenetluses kuulub tühistamisele, sest kohtuvälise menetleja otsuse järeldused ei vasta tuvastamiseseme asjaoludele s.o. ei ole tuvastatav otsuse koostamise ja vormistamise kuupäev, samuti otsuse sisust ei ole määratletav Ruusmaa poolt väärteo toimepanemise koht. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2, § 150 lg. 1 p. 7, § 69 lg. 1 p. 1, § 69 lg. 2 p. 1 kohus otsustas: Rahuldada Peeter Ruusmaa kaebus Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus kiirmenetluses nr. 08000167 Peeter Ruusmaa suhtes KOKS § 66 – 2 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 15 trahviühikut s.o. 900 krooni ja lõpetada asja menetlus. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse õigust. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.