järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge kohustatud õiguslikult ära hoidma. Arvestades, et Balti jaamas asuvate osaliselt lammutatud nelja jaamatee 9A, 10, 11 ja 12 lammutamine on paar tööpäeva kestev tegevus, mida hoolsuskohustuse korraliku täitmise korral oleks AS Eesti Raudtee juhtivtöötaja objektiivselt pidanud märkama ja tegema kõik endast oleneva seaduserikkumisest hoidumiseks, siis AS Eesti Raudtee tegevusetust saab pidada põhjuseks, miks sai võimalikuks kirjaliku nõusolekuta jaamateede lammutamine.
lg.3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanelikult ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Sellest tulenevalt on teo täideviijaks igaüks, kes oma hoolsuskohustust rikkudes paneb toime süüteokoosseisus kirjeldatud teo, milleks on antud juhul raudteerajatise omavoliline ehitamine juriidilise isiku poolt. Seetõttu on väärteo subjektiks ehk teo toimepanijaks AS Eesti Raudtee.
järgi vastutab juriidiline isik teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. AS Eesti Raudtee juhatuse liikmeinfrastruktuuridirektori Kaido Simmermanni tegevusetus, sealhulgas teadmatus ja huvipuudus Balti jaamas toimuva kohta ja piisavate organisatsioonisiseste järelevalverutiinide puudumine vältimaks omavolilist ehitamist, on omistatav AS-ile Eesti Raudtee, kuivõrd Kaido Simmermannil on õigus teha AS Eesti Raudtee nimel raudteeehitust puudutavaid juhtimisalaseid otsuseid. AS Eesti Raudtee kui juriidilise isiku huvina on käsitletav hoolsuskohustuse eiramisest tulenev ressursside kokkuhoid (vastavat tööjõudu või seadmeid hoolsuskohustuste täitmiseks ei ole AS-il Eesti Raudtee piisaval määral või ei ole neid piisaval määral rakendatud). Nimetatud otsuse peale esitasid menetlusaluse isiku kaitsjad vandeadvokaat Toivo Viilup ja Martin Männik kaebuse, milles leidsid, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele täies ulatuses. Vastavalt kaebusele on AS Eesti Raudtee vastutus arutatavas väärteomenetluses välistatud. Tuginedes Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohale saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidiline isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Sellest tulenevalt asjaolu, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o. juhatuse liikme kaudu, ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatud teo toime pannud. Arutatavas asjas ei ole kohtuväline menetleja – Raudteeinspektsioon- tuvastanud, kes teostas vaidlustatud haruteede lammutamist. Raudteeinspektsioon ei ole tuvastanud AS Eesti Raudtee organit ega juhtivtöötajat, kes väidetavalt andis korralduse haruteede lammutamiseks. Ainuüksi asjaolu, et Kaido Simmermann on AS Eesti Raudtee juhatuse liige, ei piisa AS Eesti Raudtee karistamiseks. Juriidilise isiku organi deliktistruktuuri elementide tuvastamisel tuleb minna kuni konkreetse füüsilise isikuni ja tuvastada deliktistruktuur selle füüsilise isiku käitumises, millest tuleneb arusaam, et enne seda, kui omistada mingi süüteo toimepanemist juriidilisele isikule, peab igal juhul olema välja selgitatud juriidilise isiku organi liikme või tema juhtivtöötaja käitumise vastavus deliktistruktuurile. Väärteoprotokollis ei ole väidetud, et menetlusalune isik on jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse, vaid on väidetud, et AS Eesti Raudtee kui juriidiline isik on rikkunud raudteeseaduse § 105 lg.2. Seega puuduvad väärteoprotokollis mistahes viited menetlusaluse isiku juhatuse liikme tegevusele või tegevusetusele, mida võiks omistada juriidilisele isikule, need väited on esitatud alles otsuses. Kuna kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega, on AS Eesti Raudtee kui juriidilise isiku vastutus välistatud. Samuti on kaebuses osutatud sellele, et AS Eesti Raudtee ei ole vaidlusaluseid rajatisi lammutanud. Raudteeseaduse § 31 lg.3 ei tulene, kes peaks taotlema kirjalikku nõusolekut jaamatee lammutamiseks. Raudteeseaduse § 105 kohaselt on väärteoks raudteerajatise 2 omavoliline ehitamine, mitte ehitamiseks kirjaliku nõusoleku taotlemine või taotlemata jätmine.
Kuivõrd Raudteeinspektsioon ei ole välja selgitanud, kes tegelikult on vaidlusalased rajatised lammutanud, rikkus ta sellega oluliselt väärteomenetluse protseduurireegleid. AS Eesti Raudtee Raudteeseaduse § 34 lg.1 tulenev kohustus tagada ohutu liiklus oma raudteeinfrastruktuuril ja hoida selle ohutust tagavana töökorras ei tähenda seda, et AS Eesti Raudtee või tema juhtorgani liige on kohustatud vastutama ebaseadusliku ehitustegevuse eest. Raudteeseaduse § 72 lg.1 p.4 kohaselt on riikliku järelevalve teostamine raudtee ehituse (sealhulgas lammutamine) üle Raudteeinspektsiooni, mitte AS Eesti Raudtee pädevuses, mistõttu ei saa AS Eesti Raudtee ega tema juhtorgani liikmed vastutada Raudteeinspektsiooni tegevusetuse eest raudteeseaduse § 105 alusel. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud esitatud originaalmaterjale, kohus leiab, et AS Eesti Raudtee poolt esitatud kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus aga tühistamisele. 1. VTMS § 69 kohaselt peab väärteoprotokollis sisalduma koos teiste andmetega muuhulgas ka väärteo toimepanemise aeg ja koht. Esitatud originaalmaterjalidest nähtuvalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule süüks pandava väärteo toimepanemise ajaks märgitud 18.oktoober 2006.a. Samas aga nähtub kaebusele lisatud protokollist nr. L-45-06, mis oli koostatud 05.10.2006.a. Raudteeinspektsiooni poolt Tallinna jaamas ohutu raudteeliikluse korralduse ja raudteeveeremi kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimise kohta, et Balti jaama teede 9, 10, 11, 12 pikkusi on lühendatud ilma õigusaktidega kehtestatud nõudeid järgimata. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et 18.oktoobril 2006.a. teostas Raudteeinspektsiooni Järelevalveosakonna infrastruktuuri järelevalvetalituse juhtivspetsialist sündmuskoha vaatlust, mille käigus edaspidiselt AS-ile Eesti Raudtee inkrimineeritud raudteeseaduse normide rikkumised fikseeriti. Kohtuistungil kinnitas kohtuväline menetleja, et arutatava seaduserikkumise avastas Raudteeinspektsiooni pädev isik järjekordse Balti jaamas asuvate jaamateede seisundi kontrollimisel, jaamateede lammutamise tegelikku aega aga tuvastada osutus võimatuks, kuna Raudteeinspektsioon ei fikseeri, mis ajal teostati samade jaamateede eelmist kontrolli. Seega väärteo toimepanemise aeg tuvastatud ei ole.
lg.3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Sellest tulenevalt kannab väärteo toimepanemise aja tuvastamise vajadus mitte ainult formaalselt informatiivset funktsiooni, vaid omab õiguslikku tähtsust menetlusaluse isiku vastutuse võtmise küsimuse otsustamisel. 2. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et osa Balti jaama neljast jaamateest 9A, 10, 11 ja 12 oli lammutatud ilma Raudteeinspektsiooni kirjaliku nõusolekuta. Ehitusseaduse § 2 lg.6 p.5 järgi ehitise, sealhulgas ka raudteerajatise lammutamine käsitletav ehitamisena. Raudteeseaduse § 31 lg.2 sätestab, et Raudteeinspektsioon annab välja raudteerajatise lammutamiseks või rekonstrueerimiseks vajaliku kirjaliku nõusoleku.
lg.1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt
lg.2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seega saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Vastavalt Riigikohtu poolt väljakujunenud praktikale tuleb juriidilise isiku organi deliktistruktuuri elementide tuvastamisel minna kuni konkreetse füüsilise isikuni ja tuvastada deliktistruktuur selle füüsilise isiku käitumises. 3 Raudteeseaduse § 105 lg.2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse omavolilise ehitamise (antud juhul lammutamise) eest. Lähtudes raudteeseaduse § 31 lg.2 nõuetest, tuleb tõdeda, et lammutamine ilma Raudteeinspektsiooni kirjaliku nõusolekuta on omavoliline. AS-ile Eesti Raudtee 14.11.2006.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistati AS-i Eesti Raudtee Raudteeseaduse § 105 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ehk teisi sõnu omavolilises ehitamises (antud juhul lammutamises). Seega juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja (antud juhul AS Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori) süü küsimuse otsustamisel tuleb välja selgitada tema käitumise vastavus deliktistruktuurile. Kohus nõustub kaebuse esitajatega, et väärteoprotokolli kohaselt süüdistati AS-i Eesti Raudtee omavolilises ehitamise (lammutamise) toimepanemises, s.o. tegevuses. Otsuses aga asus kohtuväline menetleja seisukohale, et AS-ile Eesti Raudtee süüks pandav õigusvastane tegu seisnes passiivses käitumises ehk tegevusetuses. AS Eesti Raudtee kui jaamatee omaniku ülesanne oli tagada, et jaamatee lammutamine Raudteeinspektsiooni kirjaliku nõusolekuta ei toimuks. Sellega kohus nõustuda ei saa. Omavoliline ehitamine (lammutamine) on aktiivne tegevus. Selline tegevus osutub omavoliliseks ehk ebaseaduslikuks juhul, kui see toimub vastavate normide rikkumisega, antud juhul kirjaliku nõusoleku puudumisel. Kuid igal juhul rikkumisest kui sellisest saab rääkida vaid juhul, kui oleks menetlusaluse isiku tegevus – ehitamine või lammutamine- tuvastatud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et oleks tuvastatud, et AS Eesti Raudtee menetlusaluse isikuna oleks vaidlusalused jaamateed 9A, 10, 11 ja 12 lammutanud. Taolise väitega nõustus ka kohtuväline menetleja, viidates otsuses asjaoludele, et AS Eesti Raudtee läbi oma juhtivtöötaja infrastruktuuridirektori Kaido Simmermanni – on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuri ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras, mis eeldab tema pidevat ja aktiivset tegevust raudteeinfrastruktuuri ohutuse tagamisel, sealjuures ka kontrollimist, et raudteeinfrastruktuur on tervikuna alles ja toimib. Nimetatud kohustuste täitmine eeldab aktiivse kontrollsüsteemi olemasolu AS-is Eesti Raudtee, et raudteid ei lammutataks AS Eesti Raudtee juhtivtöötajate teadmata. Kohtuväline menetleja on otsuses maininud, et AS Eesti Raudtee on 2005.aastal taotlenud Raudteeinspektsioonilt üle 70 korra ja 2006.aastal kaks korda kirjalikku nõusolekut raudteerajatise lammutamiseks. Seega miski ei takistanud AS-i Eesti Raudtee lammutamise soovi korral vaidlusaluste jaamateede 9A, 10, 11 ja 12 lammutamiseks samuti luba taotleda. Seega on kohtuväline menetleja tuvastanud, et AS Eesti Raudtee ei ole jaamateid 9A, 10, 11 ja 12 lammutanud, mistõttu ei saa AS-i Eesti Raudtee võtta vastusele ning järelikult ka karistada omavolilise ehitamise (lammutamise) eest raudteeseaduse § 105 lg.2 järgi. 3. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et AS Eesti Raudtee poolt oli omavoliline ehitamine toime pandud sellega, et AS Eesti raudtee juhatuse liige – infrastruktuuridirektor kui vastava valdkonna juht on jätnud loomata töökorralduse, mis tagaks, et raudteeinfrastruktuur oleks tervikuna olemas ja seetõttu ohutum, samuti sellega, et kui selline efektiivne juhtimis- ja kontrollsüsteem oleks loodud ja seda hoolsalt rakendatud, siis oleks AS Eesti Raudtee avastanud omavolilise jaamateede lammutamise Balti jaamas ja saanud rakendada vastavaid meetmeid lammutamise peatamiseks. Lähtudes sellest, et ehitamine (lammutamine) on aktiivne tegevus ning sellist tegevust AS Eesti Raudtee käitumises tuvastatud ei ole, ei ole menetlusaluse isiku tegevusetus – hoolsuskohustuse täitmata jätmine – saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses ja ei ole tegemist hüpoteetilise põhjuslikkusega. See tähendab seda, et isegi juhul, kui AS Eesti Raudtee läbi oma juhtivtöötaja infrastruktuuridirektori oleks avastanud teiste isikute poolt eelnevalt ebaseadusliku jaamateede lammutamise, ei saanud ta tagajärje saabumist ära hoida, kuna lammutamine oli juba toimunud ilma, et Raudteeinspektsioon oleks sellele oma kirjalikku nõusolekut andnud. Seega sõltumata menetlusaluse isiku hoolsuskohustuse nõuetekohasest täitmisest kirjeldatud olukorras poleks tagajärjed ära langenud. 4 Eelpooltoodut arvestades, asub kohus seisukohale, et AS-i Eesti Raudtee tegevuses puudub raudteeseaduse § 105 lg.2 sätestatud väärteo koosseis, mistõttu tuleb väärteomenetlus tema suhtes lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kohus, juhindudes VTMS § 132 p.3, § 109- 111, Otsustas: Tühistada Raudteeinspektsiooni infrastruktuuri järelevalvetalituse juhtivinspektor 13.12.2006.a. otsus väärteoasjas nr.VT I-03 ja lõpetada väärteomenetlus AS Eesti Raudtee suhtes VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebus rahuldada. Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 07.05.2007.a. Harju Maakohtu kantseleis. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.