HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-06-708 Otsuse tegemise kuupäev 27. aprillil 2006.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Toomas URIPEA töökoht: OÜ T ) (isikukood 36706286017, elukoht: xxx, Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 Väärteo kvalifikatsioon Toomas Uripea Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi Palits 24.01.2006.a. otsus väärteoasjas nr 2314,06,000130 Istungil osalenud isikud Kaebaja Toomas Uripea Kaebaja kaitsja Indrek Lillo Kohtuvälise menetleja esindaja Aivar Hirs Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Toomas Uripea poolt esitatud kaebuse rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi Palits 24.01.2006.a. otsuse väärteoasjas nr 2314,06,000130 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 788912 Toomas Uripea 02.01.2006.a. kella 13:50 ajal Tallinna linnas Pärnu mnt. liikudes Järvevana tee suunas juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 80+-5 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. Kiirus oli mõõdetud seadmega Stalker 4961 (taatlustunnistus 05009012). Toomas Uripea poolt toimepandu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. 24.01.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Kairi Palits otsusega väärteoasjas nr 2314,06,000130 oli Toomas Uripea’le Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100,-krooni ning Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 16.02.2006.a. Toomas Uripea esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada otsuse ning lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema pole kiirust ületanud ning suure tõenäosusega mõõdeti tol päeval kellegi teise kiirust. Kaebaja arvates kiiruse mõõtmise tulemuse ebaõigust kinnitab ka see, et politsei mõõtis kiirust teisel teepoolel vastassuunas sõites. Samuti on kaebaja arvates moonutatud andmeid liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, kus on märgitud, et mõõtmine toimus hämaras ja vihmasaju tingimustes, aga samas kinnitatakse, et nähtavus oli hea. Kaebaja leiab, et nähtavus ei saa saju ja hämara tingimustes olla hea. Kohtuvälise menetleja otsus rajaneb põhiliselt tunnistaja ütlustele, samas aga on tunnistaja nimi otsuses varjatud, seega on kaebaja arvates tegemist anonüümse tunnistajaga, anonüümseid tunnistajaid ei saa aga väärteomenetluses üldse kasutada. Kuna väärteoasjas tehtud otsus on kaebaja arvates rajatud tõenditele, mis pole lubatud ning mis ei ole usaldusväärsed, siis tuleb otsus tühistada. Kohtuistungil kaebaja jäi oma kaebuse juurde, palus kaebus rahuldada ja otsus tühistada, lõpetades väärteomenetlus antud asjas. Kaitsja toetas kaebust. Kuna antud asjas oli kohtuväline menetleja kasutanud anonüümse tunnistaja ütlusi tõenditena, mis on aga keelatud väärteomenetluses, tunnistaja väitis, et tema mõõtis kiirust, abipolitseinikul on aga see keelatud, tunnistajate ütlused on vastuolulised, väljas oli hämar ja oli vihmasadu, sellistes oludes ei ole võimalik saada täpseid tulemusi, seega pole kaebaja poolt väidetavalt toime pandud väärtegu usaldusväärselt tõendatud, seega tuleb kaebus rahuldada ja otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik ning põhjendatud, tühistamisele ei kuulu. Tunnistaja AE seletas kohtus, et 02.01.2006.a. oli ta Liiklusjärelevalve osakonnas abipolitseinikuna koos konstaabel Kašubaga autopatrullis , sõitsid Tammsaare teel Pärnu mnt.-le. Nägid, et vastu neile sõidab Xxx, mis silmnähtavalt ületas kiirust, auto sõitis teistest autodest kiiremini, mõõtsid kiirust, xxx kiiruseks oli 80 km/h. Kiirust mõõtis Sergei Kašuba Stalker seadmega. Nad sõitsid sellele xxxjärele, said ta kätte juba Järvevana teel. Sergei Kašuba võttis Stalkeri kaasa, läks Xxx juhile näitu näitama, protokolli koostamine toimus juba nende politseiautos. Ta võib kindlalt väita, et kinni oli peetud see sama auto, mille kiirust nad mõõtsid. See Mercedes liikus tagapool liikuvatest autodest kiiremini, siis vahetas rida ja keeras Järvevara teele. Kuna Xxx juht oma süüd ei tunnistanud, väitis, et kiirust ei ületanud, oli tema (E) tunnistajana ülekuulatud, ülekuulamise protokolli kirjutas omakäeliselt, seda, et protokollile on ta kirjutanud, et kiirust mõõtsin, seletab inimliku eksitusega. Tegelikult mõõtis kiirust Sergei Kašuba. Sergei Kašuba seletas kohtus, et 2006.a. jaanuaris töötas ta Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnas konstaablina, käesoleval ajal ta on pensionil. 02.01.2006.a. oli ta koos abipolitseinik AEiga patrullis Pärnu maanteel. Liikusid Kesklinna poolt Järve Selveri suunas, kui märkasid vastassuunavööndis liikuvat autot, mis liikus suure kiirusega. Selle tumedat värvi Xxx, seeriast, kiirust mõõtis tema Stalkeriga, näit oli 80 km/h. Stalker näitas, et kiirust on ületatud, aparaat valib ise kõige kiireima auto. Kaebaja auto liikus neljandas reas, teistest taga pool liikunud autodest kõige kiiremini. Kaebaja auto kiiruse mõõtmine toimus ajal ja kohas, kus sõidusuunad asuvad veel ühel tasandil ning mingeid takistusi nende vahel ei olnud. Nad sõitsid sellele autole järele, pidasid kinni umbes 100 m peale raudteed, mis on Järvevana teel. Ta läks peatunud auto juurde, tutvustas end, kohe näitas juhile Stalkeri näitu. Juht väitis, et see pole tema auto kiirus, nõudis näidata kohta, kus selline kiirus mõõdeti. Nad sõitsid tagasi Pärnu maanteele, näitasid juhile, kus täpselt toimus kiiruse mõõtmine. Politseiautos koheselt ta vormistas liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, protokollile kirjutasid alla ka kaebaja Uripea ning tunnistaja E. AE oli tunnistajana ülekuulatud, kuna juht oma süüd ei tunnistanud. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud tunnistajate kohtus antud seletusi, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja ei eitanud, et 02.01.2006.a. juhtides sõiduautot MB s-320 reg nr 200 AUL liikus ta Tallinnas, Pärnu mnt.-l ning pööras Järvevana teele, kus teda peatas liikluspolitsei patrull ning temale politseinikud teatasid, et tema olevat ületanud kiirust. Seda kirjutas kaebaja omakäeliselt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning seda ta kinnitas ka kohtuistungil. Need kaebaja ütlused on kooskõlas ka väärteoasja materjalidega, tunnistaja abipolitseinik AEi ja väärteoprotokolli koostaja konstaabel (käesoleval ajal pensionär) Sergei Kašuba ütlustega. Kaebaja väited, et tema pole kiirust ületanud, on aga paljasõnalised, vastuolus teiste antud asjas kogutud tõenditega. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest kaebaja autot tumedat värvi 300 seeria MB märkasid Kašuba ja E Pärnu maanteel, kaebaja auto liikus neile vastu suure kiirusega, silmnähtavalt ületades lubatud kiirust, kaugenedes tema taga liikuvatest autodest. Kaebaja auto kiirust mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker ATR nr SP4961 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr 05009012 taadeldud 21.01.2005.a., viimati taadeldud 20.01.2006.a. – tunnistus nr 06110016). Kaebaja auto kiiruseks oli mõõdetud 80 +-5 km/h, seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h. Stalkeriga mõõtis kiirust konstaabel Sergei Kašuba, seda kinnitasid kohtuistungil nii S.Kašuba kui ka tunnistaja AE, samuti on liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis mõõtjana märgitud Sergei Kašuba. See protokoll oli S.Kašuba poolt koostatud kohapeal, sellele on alla kirjutanud nii tunnistaja E kui ka kaebaja Uripea, seega kaitsja oletused, et protokolli on hiljem muudetud, paljasõnalised ja kohut eksitavad. Politseiauto keeras ringi ja hakkas jälitama kaebaja autot, kusjuures nagu seletasid kohtus E ja Kašuba kaebaja auto nende vaateväljast kordagi ei väljunud, neil oli autoga pidev silmside, seega on nad mõlemad kindlad, et Järvevana teel oli peatatud just see auto kaebaja auto, mille kiiruseks Pärnu maanteel oli mõõdetud 80 +-5 km/h. Stalkeri näit oli kaebajale näidatud ning samuti fikseeritud protokollile. Kohtul puudub alus kahelda konstaabel S.Kašuba ja abipolitseinik AEütluste õigsuses, nende seletused on kooskõlas teiste antud asjas kogutud tõenditega. Samuti on paljasõnalised ja kohut eksitavad kaitsja väited, et väärteomenetlusse oli kaasatud anonüümne tunnistaja, kelle ütlustele oli rajatud kohtuvälise menetleja otsus. Vastavalt VtMS § 33 väärteomenetluses tunnistaja anonüümsust ei tagata. Antud juhul ainsaks isikuks, kes oli tunnistajana ülekuulatud oli abipolitseinik AE. Kohtule jäi arusaamatuks, miks kaebaja kaitsja arvas, et AEpuhul on tegemist anonüümse tunnistajaga. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on toime pannud väärteo, tema süü on tõendatud, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud nii süü suurust, väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kaebaja isikut, samuti seda, et kaebajat on varem korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, määratud karistused on kehtivad. Pole tuvastatud ka väärteomenetluse seadustiku sätete rikkumist, mis oleksid kaasa toonud otsuse tühistamist. Kuna kohtuvälise menetleja 24.01.2006.a. otsus on igati seaduslik, tuleb Toomas Uripea kaebuse jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.