4-06-805\2

Väärteoasi nr. 4 – 06 - 805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Merily Mets juuresolekul kaebaja: Kristjan Ruuse ( osavõtuta ) kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. märtsil 2006 a. Kristjan Ruuse kaebust otsusega nr. 2314, 06, 001545 tema suhtes mõistetud rahatrahvi 900 krooni tühistamiseks tuvastas: Kaebuses Kristjan Ruuse kirjeldab, et 17.01.2006 a. toimus Tallinnas Kaarli pst. liiklusõnnetus. Tema poolt juhitud sõiduautole xxx sõitis sisse sõiduauto XXX. Sündmuskohal mõlema sõiduki juhid tuvastasid, et liiklusõnnetuses on süüdi XXX juht, kes tunnistas ka enda süüd ja oli valmis koheselt hüvitama talle tekitatud kahju. Kuna liiklus oli õnnetuse toimumise ajal tihe, otsustati vormistada vajalikud dokumendid esimeses bensiinijaamas. Süüdlase tuvastamisel ei pidanud nad vajalikuks liiklusõnnetusest teavitada politseid ja vabastati liiklus õnnetuse kohal. Bensiinijaama XXX juht ei ilmunud ja ta oli sunnitud liiklusõnnetusest teavitama politseid. 12.02.2006 a. tema suhtes koostati otsus väärteoasjas, mille kohaselt ta oli rikkunud LE § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 74 – 31 lg. 1 järgi. Liiklusjärelevalve osakonnas selgitati talle, et alati tuleb politseid liiklusõnnetusest teavitada, ka siis kui õnnetuse süüdlane on teada ja õnnetuses osalenud pooled on jõudnud kokkuleppele. LE § 227 kohaselt juhid ja kahjusaajad on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirkalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja oma arvamuse alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseid teatada. Antud juhul puudus liiklusõnnetuses osalenud poolte vahel lahkarvamus ja kahju saaja oli teada – ei peetud vajalikuks liiklusõnnetusest teavitada politseid. Ta leiab, et ei rikkunud LE § 227 nõudeid ja tema tegevuses puudub LS § 74 – 31 lg. 1 toodud väärteo koosseis ja palub otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Kaebaja Ruuse poolt edastatud kirjaliku taotluse alusel ta ei saa tiheda töögraafiku alusel kohtuistungist osa võtta ja jääb kaebuses kirjeldatu juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub kaebuse lahendamist kaebaja osavõtuta. Selgitab, et Ruuse on toime pannud LE § 227 sätestatud õigusrikkumise ja kvalifikatsioon on õige. Riigikohtu kohtuotsuse nr. 3 – 1 – 1 – 31 – 05 kohaselt on liiklusõnnetuse puhul nõutud kirjalik kokkulepe ja selle kokkuleppe täitmine peab toimuma kohapeal. Lähtudes poolte võrdse kohtlemise printsiibist, sama teo eest karistati ka teist poolt ja väärteootsus on jõustunud. Vajalik kohtuvälise menetleja otsus jõusse jätta. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokollis kirjeldatu alusel Kristjan Ruuse osales liiklusõnnetuses sõiduki juhina ja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, millega rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Tunnistaja ülekuulamise protokollis Ruuse selgitab, et pärast liiklusõnnetust mõlema sõiduki juhid tulid autost välja ja XXX juht tunnistas oma süüd ning lubas kahju hüvitada. Sündmuskohalt sõideti Kristiine keskuse juurde, kuid teine juht sinna ei ilmunud. Ta helistas koheselt politseisse ja seejärel sõitis liikluspolitseisse. Sündmuskohal liiklusõnnetust kirjalikult ei vormistatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis Sven Teder selgitab, et ta juhtis sõidukit XXX mööda Kaarli pst-d ja põrkas kokku teise autoga. Sündmuskohal lepiti kokku, et tunnistab enda süüd ja sularahaautomaadi juures maksab kannatanule 4000 krooni ning seetõttu politseid ei kutsu. Kristiine tanklas pidid kokku saama aga teel sinna, autol tekkisid tehnilised rikked ja ta ei jõudnutki kokkulepitud kohta. Ta ei osanud midagi ette võtta ja jätnud auto tee äärde, läks koju. Kahetseb juhtunut. Liiklusõnnetuse aktis kirjeldatu alusel on samuti leidnud kinnitust Sven Tederi süü liiklusõnnetuse tekitamises. Ülaltoodu alusel on tuvastatud, et Kaarli pst-l toimunud liiklusõnnetuse põhjustaja oli Sven Teder. Teder ja Ruuse liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid ja kahju saaja oli juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel. Vabastades tiheda liiklusega sõidutee, otsustati sõita bensiinijaama, kus vormistada kokkulepe ja hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Ruuse sõitis kokkulepitud kohta, kuid talle teadmata põhjustel Teder kohale ei ilmunud ja Ruuse teavitas juhtunust liiklusjärelevalve osakonda. Teder ei ilmunud kokkulepitud kohta asjaoludel, et tema poolt juhitud sõidukil tekkisid tehnilised vigastused ja jätnud auto tee äärde, läks jalgsi koju. Kohus leiab, et sündmuskohal mõlemad juhid juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses olid ühel meelel s.o. Teder tunnistas oma süüd ja juhtumi asjaolud olid selged, seega puudus vajadus liiklusõnnetusest politseile teatada. Teder on tunnistanud oma süüd ja 09.02.2006 a. hüvitas Ruusele tema poolt liiklusõnnetusega tekitatud kahju, summas 12997.14 krooni. Ruusele teadmata põhjustel kokkulepitud kohta Teder ei ilmunud ja seetõttu kokkulepitud kohas liiklusõnnetuse kirjalik kokkulepe jäi vormistamata ja tekitatud kahju hüvitamata ning Ruuse informeeris juhtunust politseid. Arvestades seda, et liiklusõnnetuse asjaolude suhtes juhid olid Tederi süüs ühel meelel ja kuigi Ruusele teadmata põhjustel jäi kokkulepitud kohas kirjalik kokkulepe sõlmimata, Ruuse ei rikkunud liiklusõnnetusest teatamise nõudeid ja seega ei olnud politseile teatamine kohustuslik ning seetõttu tema poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1, § 132 – 135 kohtunik otsustas: Rahuldada Kristjan Ruuse kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr. 2314, 06, 001545 ja lõpetada asja menetlus. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik