4-07-1294\3

4-07-1294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1294 (2314,07,004169) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 27.02.2007 otsus nr 2314,07,004169 Andres Teppani karistamises LS § 7415 alusel rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Kaitsja: OÜ Gaudium Liiklusõiguse büroo jurist Maano Saareväli. Menetlusalune isik: Andres Teppan, IK: 36807114913, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Andres Teppani kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 27.02.2007 otsusele nr 2314,07,004169 Andres Teppani karistamises LS § 7415 alusel rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 27.02.2007 otsus nr 2314,07,004169 Andres Teppani karistamises LS § 7415 alusel rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni täies ulatuses.
4. Lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 alustel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 08.06.
5. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 27.02.2007 otsusega nr 2314,07,004169 karistati Andres Teppanit LS § 7415 alusel rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni selles, et AT08.02.2007 kell 11.38, juhtides mootorsõidukit Tallinnas Järvevana, teel ületas ristmiku foori keelava punase tulega. Otsusele esitas A.Teppani kaitsja kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist kaebaja käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt kaebaja juhtis mootorsõidukit ning tema esiosa kohal oli politseisõiduki tagaosa. Eespool liikus Toyota maastur. Järvevana teele pööraval teelõigul asub jalakäijate foor, milles oli punane tuli nii sõidukitele kui ka jalakäijatele ja üksik jalakäija oli lõpetamas tee ületamist. Maastur jätkas liikumist ja ületas ülekäiguraja foori punase tule põledes. Politseisõiduk keeras hoiatamata teisele reale, mistõttu pidi kaebaja oma sõidukit järsult pidurdama, vältimaks kokkupõrget. Foorini jõudes oli süttinud roheline tuli ja kaebaja sõitis kuni maasturi peatanud politseisõidukini. Kaebaja peatas sõiduki politseiauto kohal ja väljendas pahameelt politseinike tegevuse üle ning jätkas liikumist. Mõne aja pärast peatas teda järele sõitnud politseisõiduk ja teda süüdistati fooritule eiramises. Politseinikud olid foorist juba möödunud ning kaebaja ületas ülekäiguraja rohelise tulega. Politseinikud ei saanudki näha milline foorituli põles kaebaja poolt ülekäiguraja ületamisel. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning kaitsja leidis, et menetluses on põhjendamatult jäetud arvestamata kaebaja ütlused ning arvestatud ainult politseiametnike ütlustega. Politseiametnike ja kaebaja ütlused ei riimu, küll aga riimuvad kaebaja ütlused tunnistaja V.G ütlustega sõidukite peatamise järjekorra ja asjaolude osas. Vaidlustatud otsus on põhjendamata ja rajaneb politseiametnikest tunnistajate oletustel. Tunnistaja Marko Luuk seletas, et sooritas pööret Järvevana teele. Tema ees liikus sõiduk ja nägi, et roheline foorituli muutus kollaseks ja kui foorini jõudis, siis punaseks, kuid ees liikunud sõiduk ületas ristmiku punasega. Pani tööle vilkurid ja jõudis ise keelava tulega üle. Eessõitev sõiduk kiirendas ja tunnistaja otsustas end nähtavaks teha ja sõitis teise ritta. Ei saanud seda teha, sest teises reas sõitis xxx, mille juht hakkas signaalitama. Kuna ise rikkus tuld, siis pidi ka kõrval sõitev sõiduk seda tegema. Sõitis peatatavast sõidkist mööda ja xxx järele. Mõlemad sõiduki juhid läksid politseiautosse. Ülekäiguraja piirkonnas ei olnud ühtegi jalakäijat. Ise foorituld ei näinud, millisega AT foori alt läbi sõitis. Tunnistaja Nataly Pavljuk seletas, et sõitsid linna poolt ja keerasid Järvevana teele. Ees sõitis Toyota maastur punase tule alt läbi. Hakkasid ümber reastuma, kuid tuli xxx andis signaali. Liikluseeskirja rikkusid nii xxx kui ka xxx. xxxoli neil sabas. Foor põleb 10-12 sekundit. Xxx süttis kollane, punasega jõudis ristmikule. Ise sõitsid samuti punasega. xxx ületas ülekäiguraja peatumata. On kindel selles, et xxx ületas ülekäiguraja peatumata ja punase fooritulega. Ei mäleta kas seal oli jalakäijaid. Tavaliselt läheb foor punaseks kui inimene läheb üle tee. Tunnistaja Valeri Gura seletas, et teda peatati ja talle öeldi, et sõitis keelava punase tulega. Kui pööras Järvevana poole, siis arvab, et põles roheline tuli, vähendas kiirust ja ere ja madal päike paistis vastu. Ülekäiguraja juures kedagi ei näinud. Nägi vilkurieid ja politseiautot, mis tegi tema taga imeliku manöövri ja sõitis edasi. Alguses nagu peatuti tema taga ja siis sõideti edasi. Peatus ja ootas paar minutit ning sõitis edasi. Umbes 500 meetri pärast peatati uuesti. Jäi politsei väitega rikkumise kohta nõusse, usaldas politseid. Võis ka eksida fooritrules, et oli roheline. Ei tea mis värvi tuli oli. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. 2 Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tunnistajate ütlused, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik ristmiku foori keelava punase tulega. Tunnistajate N.Pavljuk ja M.Luuk ütlustest nähtuvalt asusid nad jälitama ees sõitnud V.Gura juhitud sõidukit ning ületasid ülekäiguraja punase keelava fooritulega. Nende järel sõitis kaebaja juhitud xxx ning mõlemad tunnistajad on kindlad, et ka kaebaja juhitud sõiduk ületas ülekäiguraja punase tulega. Samas ei näinud kumbki seda, mis värvi foorituli fooris põles kui ATülekäiguraja ületas, kuivõrd kaebaja juhitud sõiduk liikus tunnistajate sõiduki taga. Seega ei saa tunnistajad M.Luuk ja N.Pavljuk anda meentlusesemeks oleva asjaolu kohta mingeid ütlusi, kuivõrd nad ei ole ise vahetult tajunud sündmust, mille kohta annavad ütlusi ning lähtuvad ütluste andmisel loogilistest järeldustest. Kohus asub seisukohale, et isikut ei saa süüdi tunnistada süüteo toimepanemises vaid tunnistajate loogiliste järelduste põhjal olukorras kus tunnistajad ise asjas tähtsust omavat asjaolu vahetult tajunud ei ole. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt nägi kaebaja jalakäijat, kes eemaldus ülekäigurajalt, so jalakäija oli juba ülekäiguraja ületanud. Seevastu ei V.Gura, M.Luuk ega N.Pavljuk näinud jalakäijaid üldse, kuid M.Luuk ja N.Pavljuk nägid seda, et V.Gura ületas ülekäiguraja keelava punase fooritulega. Samas on AS Signaali andmetel ülekäiguraja foori puhul tegemist sellise fooriga, kus sõidukitele põleb pidevalt roheline foorituli ning jalakäijate väljakutse nupult saadud väljakutse lülitab jalakäijale 10 sekundiks rohelise fooritule ning sõidukitele samaaegselt punase fooritule. Seega saab punane tuli sõidukitele süttida vaid juhul, kui sõidutee ületamist ootav jalakäija on vajutanud väljakutsenuppu. Ainult kaebaja väidab, et ta nägi ülekäiguraja ületanud ja eemalduvat jalakäijat, seevastu ei V.Gura, M.Luuk ega N.Pavljuk näinud ühtegi jalakäijat kuigi ületasid ülekäiguraja enne A.Teppanit. Sellest tulenevalt pidi jalakäija juba sõidtee ületanud olema, vastasel juhul oleks V.Gura või M.Luuk jalakäijale otsa sõitnud. Seega ei ole väärteoasjas kogutud üheselt arvestatavaid tõendeid A.Teppani poolt temale inkrimineeritava teo toimepanemise kohta ning asjas on tekkinud kahtlused, mida ei ole osutunud väärteoasja kaebemenetluses kõrvaldada. Kõrvaldamata kahtlused aga tuleb tõlgendada teo toimepanemises süüdistatava isiku kasuks. Peale selle on A.Teppanile inkrimineeritud ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. AS Signaal kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on foor selleks, et tagada jalakäijatele sõidutee ohutut ületamist. Seega ei ole vaidlusalune foor ristmikul sõidukite liikumise järjekorra määramiseks reguleeritud ristmikul LE § 2 lg 42 ristmiku mõttes, kuivõrd sõidukitele põleb pidevalt roheline foorituli ja muutub punaseks vaid siis kui sõidutee ületamist ootav jalakäija on vajutanud väljakutsenuppu. Seega oleks punase keelava tulega ülekäiguraja ületamine sõiduki juhi poolt kvalifitseeritav vaid mootorsõidukijuhi poolt jalakäijate ülekäigurajale sõitmisena foori keelava tule ajal, mitte ristmikule sõitmisena foori keelava tule ajal. Kuigi mõlemad tegevused on kvalifitseeritavad LS § 7415 järgi, on tegemist olukorraga, kus kohtuväline menetleja on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti VTMS § 149 p 1 ja 2 mõttes, kuivõrd ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama ja on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Sellest tulenevalt on aga tekkinud olukord, kus menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele, mis on aga väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes. Taolised asjaolud, so materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine on asjaoludeks, mis on otsuse vältimatu tühistamise aluseks. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et väärteoasja menetlemisel ei ole kogutud tõendeid, mis saaks olla menetlusaluse isiku väärteo toimepanemises süüdistunnistamise 3 aluseks ning väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mistõttu kuulub esitatud kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ning väärteomenetlus väärteoasjas lõpetamisele VTMS § 129 lg 1 p 1 alusel. Märt Toming kohtunik 4