4-06-5328\4

Väärteoasi nr. 4 – 06 - 5328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Jüri Ein kaebaja esindaja: Veljo Viilol kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Andrus Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. juunil 2007 a. Jüri Ein esindaja Veljo Viilol kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega nr. 2376, 06, 005717 Jüri Ein suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et Jüri Ein suhtes 14.10.2006 a. koostati väärteoprotokoll mootorsõiduki xxx reg. nr. xxx alkoholijoobes juhtimise eest 13.10.2006 a. ja 31.10.2006 a. vormistati tema suhtes otsus väärteoasjas. 13.10.2006 a. kell 21.45 kaebaja sõitis tema kasutuses oleva sõidukiga Loo kaubanduskeskuse ette ja seejärel sõitis Loo alevikus Tooma tee 5 maja ees olevasse parklasse. Seejärel andis autovõtmed koos korterivõtmetega tütre kätte, sest tütar oli enda võtmed tuppa unustanud. Autos hakkas Ein koos VS alkoholi tarvitama. Mõne hetke pärast saabusid kohale ka Eini tuttavad, kuid varsti saabus kohale ka eravärvides ja politsei värvides politseiauto. Politsei nõu-del Ein puhus alkomeetrisse ja alkomeeter näitas politsei ütluste kohaselt 0, 7 promilli joovet. Ein toimetati politseiautosse ja Eini kasutuses oleva sõiduki ära veoks telliti treiler. Mingil ajal pandi Eini käed raudu. Ein ei vaidlustanud alkomeetri näitu, viidi kaebaja siiski sündmuskohalt Maardu haiglasse uuele joobe tuvastamise ekspertiisile. Haiglast toimetati Ein politseiosakonda kainenemisele, kus kaebajat hoiti kinni järgmise päeva kella 13.20-ni. Nimetatud politseinike ebaseadusliku tegevuse on kaebaja vaidlustanud ja kaebuse esitanud Põhja Politseiprefektuurile, kus alustati ka vastavasisuline menetlus. Väärteoprotokollis kirjeldatu alusel Ein juhtis sõidukit joobeseisundis, kuid see ei vasta tõele. Samuti Eini suhtes koostatud otsus väärteoasjas ei vasta tõele, sest Ein ei ole alkoholijoobes autot juhtinud. Pargitud autos istumist ja alkoholi tarbimist ei saa LE ja LS sätestatu alusel pidada mootorsõiduki juhtimiseks. Väärteomenetluse protokoll toimunu kohta on käesoleval juhul koosattud 14.
3. tagantjärgi 13.
4. toimunud sündmuste kohta. Kuigi VTMS ei sätesta protokolli koostamisele ajalist tähtaega, leiab, et kuivõrd väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga, mille käigus tuleb menetlusalusele isikule selgitada tema õigusi ja menetluse eesmärki, mille kohta tuleb võtta menetlusaluselt isikult allkiri selle kohta ( protokollis see puudub ning õigusi ka ei tutvustatud ) siis tuleb ka väärteoprotokoll koostada koheselt rikkumise tuvastamisel. Puudusid igasugused põhjused miks ei saanud protokolli kohapeal koostada ning ka politseinikud ei ole esile toonud mitte ühtegi põhjendust, selle kohta, et miks ei vormistatud protokolli koheselt. Menetlustoimingute faktilisel teostamisel 13.
5. rikuti jämedalt Jüri Eini õigusi ja oluliselt menetlusnorme. Väärteoprotokollis puudub märge joobe suuruse ja astme kohta ning kuidas või millega on alkoholijoove kindlaks tehtud. Väärteomenetluse käigus politseinike seletustes esinevad omavahelised vastuolud. Politseinike väitel Ein käitus agressiivselt, kuid tunnistajate ütluste alusel Ein ei käitunud kordagi agressiivselt. Samuti ei ole põhjendatud auto paigutamine valvega parklasse. kaebaja Ein suhtes 13.
6. koostatud joobeekspertiisiaktist nr. 1954 nähtuvalt ei ole tema alkoholijoobe meditsiinilisel tuvastamisel kasutatud alkoholisisalduse kindlaksmääramist tema veres. Aktist ei nähtu, et Ein oleks loobunud või keeldunud veres alkoholisisalduse kindlaksmääramisest. Seega pole alkoholijoobe tuvastamisel Jüri Einale tagatud LS § 20 lg. 4 lauses 2 sätestatud kaitseõigust, mistõttu on joobeseisundi tuvastamise akt tõendina lubamatu. Eeltoodust lähtuvalt ei saa joobeseisundi tuvastamine aktis nr. 1954 tehtud eksperdi otsus olla usaldusväärselt tõendatud ja kehtiv, seda enam, et isik on meditsiinilisse ekspertiisi toimetatud ebaseaduslikult ja ilma igasuguse põhjenduseta. Väärteoasjas koostatud protokoll ja selle alusel tehtud otsus ei ole objektiivsed ning on ebaseaduslikud, seega menetlus väärteoasjas oleks tulnud ja tuleb ka praegu lõpetada VTMS § 29 lg. 1 järgi. Kohtuistungil kaebaja esindaja jääb kaebuses esitatu juurde. Antud juhul leiab, et on toimunud kohtueelses menetluses normide rikkumist, politsei ei arvestanud vastulauset. Menetlusnormide rikkumine annab aluse kaebuse rahuldamiseks. Vajalik kohtul hüvitada ka menetluskulud. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kohtuväline menetleja on menetlusnorme osaliselt rikkunud ja sellele kaitsja ka osaliselt viitas ning esitas. Seega võib menetluse otstarbekuse tõttu lõpetada. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokollis kirjeldatu alusel Jüri Ein juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, tõenditeks on loetletud – sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 1954, saatekiri meditsiinilisele ekspertiisile, tunnistaja ülekuulamisprotokoll ( 2 lehel ), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Konstaabli Vakulini ettekandest nähtub, et 13.10.2006 a. kella 21.45 ajal ta märkas kahtlast sõiduautot XXX reg. nr. XXX, mis oli pargitud Loo alevikus alkoholikaupluse ette ning mille roolis istuv isik nähtavate alkoholijoobe tunnustega käitus imelikult. Roolis oli autot juhtinud Jüri Ein, kellel kontrollimisega selgus keskmine alkoholijoove. Isik väitis end kainena olevat, kuid isik toimetati haiglasse ja tuvastati keskmine joove ( 0, 94 mg/l ). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt eksperdi otsuse alusel Jüri Einal oli keskmine alkoholijoove, kuid aktis märgitu kohaselt ei ole tuvastatav, millise meetodi alusel keskmine alkoholijoove on tuvastatud. Mingeid protseduure alkoholijoobe tuvastamiseks pole teostatud. Arsti poolt esitatud joobeekspertiisi arvel summas 85 krooni on märge alkomeetria 0, 94 mg/l. Joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist reguleerib Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 a. määrus nr. 120 „ Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord „. Nimetatud korra § 4 lg. 1 on ametiisikul õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiu- või ametiasutusse seaduses sätestatud juhtudel, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik. Sama määruse nr. 120 § 5 lg. 1, § 6 kohaselt on ametiisikul üldjuhul õigus tuvastada sündmuskohal alkoholijoobe seisundit vähemalt ühe tunnistaja juuresolekul indikaatorvahendi või mõõteriista abil kontrollitava isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõtes. Seejuures peaks tunnistajaks olema erapooletu isik. LS § 2 lg. 4 teise lause ja korra § 15 p. 1 kohaselt on isikul peale väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimist õigus nõuda tema vere alkoholisisalduse määramist. Väärteoasja menetlemisel koostatud dokumentidest peab nähtuma, miks ei ole võimalik joobeseisundit kohapeal tuvastada. Politseiniku ettekande alusel ta tuvastas Jüri Einal keskmise alkoholijoobe, kuid ei nähtu mis meetodil ja millise mõõteriista abil. Materjalide juures puudub joobeastme tuvastamiseks dokumentaalne tõend, kuigi Jüri Ein oma ütlustes selgitab, et ta puhus alkomeetrisse. Samuti konstaabel Volkov väitis, et Einal tuvastati keskmine alkoholijoove, kuid samuti ei nähtu millise meetodi ja millise mõõteriista abil. Samuti ei nähtu, mis asjaoludel oli vajalik Ein toimetada ekspertiisi. Tulenevalt LS § 20 lg. 4 lausest 2 ning korra § 7 p. 8 saab alkoholijoobe tuvastamist kõnealusel viisil lugeda seaduslikuks vaid juhul, mil isik on joobeseisundi protokollis allkirjaga kinnitanud, et teda on teavitatud õigusest taotleda joobeseisundi protokollis allkirjaga kinnitanud, et teda on teavitatud õigusest taotleda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, kuid on sellest õigusest loobunud. Jüri Ein suhtes koostatud aktist nr. 1954 nähtuvalt ei ole tema alkoholijoobe meditsiinilisel tuvastamisel kasutatud alkoholisisalduse kindlaksmääramist tema veres. Aktist ei nähtu, et Ein oleks loobunud või keeldunud veres alkoholisisalduse kindlaksmääramisest. Seega pole alkoholijoobe tuvastamisel Jüri Einale tagatud LS § 20 lg. 4 lauses kaks sätestatud kaitseõigust, mistõttu on joobeseisundi tuvastamise akt tõendina lubamatu. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist ei nähtu, millise meetodi alusel arst tuvastas Jüri Einal keskmise alkoholijoobe. Politsei saatekirja alusel Ein toimetati ekspertiisi liiklusprofülaktika alusel ja eksperdi poolt täidetud arvel on märge 0,94 mg/l ja summa 85 krooni. Politseiniku Vakulini ettekandest ja sõna-sõnalt konstaabli Volkovi tunnistajana antud samasugustest ütlustest nähtub, et Eina kasutuses olnud sõiduk oli paigutatud valvega hoiukohta, kuna polnud võimalust panna seda valve alla kohapeal. Volkovi ja Vakulini ütlused erinevad ainult selles, et Vakulini ettekandest nähtuvalt Ein ei allunud korraldusele politseiautosse minna ning oli sunnitud kasutama Eina suhtes käeraudu. Volkov väidab, et nad mõlemad olid sunnitud kasutama käeraudu. Kohtule jääb arusaamatuks, mis tingis Jüri Eina kasutuses oleva sõiduki paigutamisest tasulisele valvatavale parkimisplatsile, kuigi auto oli pargitud tema elukohta ja ta selgitas politseinikele, et autovõtmed asuvad tütre käes, kes viibis sel ajal kodus. Politseiseadus reguleerib erivahendite kasutamist ja selleks on sätestatud ranged alused. Käesoleval juhul ei esinenud ühtegi Politseiseaduses § 6 nimetatud alust erivahendi ( käerauad ) kasutamiseks, seega on politseinikud toiminud ebaseaduslikult. Sündmuse pealtnägijatelt võetud seletustest nähtub, et Jüri Ein oli kogu aeg rahulik ja ajal, mil Ein kutsuti politseiautosse ja soovinud helistada advokaadile, pandi Einal käed raudu. Samuti auto juures viibis ka Jüri Eina tütar, kes politsei lahkudes koos tema isaga, lukustas isa kasutuses oleva sõiduki ja läks tuppa. Kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas kohaselt Jüri Ein 13.10.2006 a. Loo alevikus juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärteo toimepanek on tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 1954, politseiametniku ettekande ning tunnistajate ütlustega. KarS § 56 alusel kohtuväline menetleja määrab Einale karistuseks LS § 74 – 19 lg. 1 alusel rahatrahvi 180 trahviühikut s.o. 10800 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Kohus leiab, et KarS § 12 alusel tuleb isiku poolt toimepandud teos tuvastada süüteokoosseisu tunnused. Kohtuväline menetleja ei ole kehtivate normatiivaktidega kehtestatud korras tuvastanud Jüri Einal alkoholijoobe seisundit ja seega puudub põhjuslik seos tagajärjega s.o. politseinike kui ka arsti poolt tuvastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga. Seega Jüri Eina suhtes mõistetud karistus kuulub tühistamisele. Kohus, kontrollinud ja tutvunud otsuses märgitud ettekande ja tunnistajate ütlustega ei tuvastanud ühtegi dokumenti, mille alusel politseinike poolt tuvastati Jüri Einal keskmine alkoholijoove, millele politseinikud viitavad oma ettekandes ja tunnistajana antud ütluses. Samuti arsti poolt vormistatud aktist ei nähtu, millise meetodi alusel tuvastati Einal keskmine alkoholijoove. Kohus, kuulanud ära poolte ütlused ja tutvunud kogutud materjalidega, leiab ülaltoodu alusel, et Jüri Ein esindaja kaebus kuulub rahuldamisele. Kohtu seisukoht ülaltoodust on alljärgnevas: 1 Kuigi politseinikud kui ka Jüri Ein kinnitavad, et viimane puhus alkomeetrisse aga materjalide hulgas puudub alkomeetriga tuvastatud joobeastme kohta vormistatud akt. 2 Politsei saatekirjast ei selgu Jüri Eina ekspertiisi toimetamise alus. 3 Arsti poolt vormistatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist ei nähtu, millise meetodi alusel Jüri Einal tuvastati keskmine alkoholijoove. Samuti aktist ei nähtu, kas Jüri Einale selgitati vareanalüüsi andmisest ja selle analüüsi võtmise keeldumisest. 4 Kogutud materjalidest ei nähtu, millise õigusliku akti alusel politseinik ( ud ) pani ( d ) Jüri Eina käed raudu ja tema kasutuses olev sõiduk toimetatud valvatavasse tasulisse parklasse Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1, § 132 lg. 2 kohus otsustas: Rahuldada Jüri Ein esindaja Veljo Viilol kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr. 2376, 06, 005717 LS § 74 – 19 lg. 1 alusel Jüri Ein suhtes mõistetud rahatrahv 180 trahviühikut s.o. 10800 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Tühistada Jüri Einalt väljamõistetud menetluskulud summas 85 krooni. Jüri Ein poolt nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtulikul uurimisel Veljo Viilol Advokaadibüroole tasutud õigusabikulud kokku summas 30914 krooni hüvitada Jüri Einale riigieelarve vahenditest kohtuotsuse jõustumisel Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik