4-07-2727\1

4-07-2727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2727 (2317,07,003244; 2318,07,004146; 2317,07,003898; 2317,07,008713) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Maria Nikolajeva (ik: 48104173713, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Maria Nikolajeva süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmise aja algust arvestada alates Maria Nikolajevale Harju Maakohtu 06.10.2008 otsusega nr 1-07-13047 mõistetud liitkaristuse ärakandmisest.
5. Maria Nikolajevalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1410 (üks tuhat nelisada kümme) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul aresti ärakandmisest vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maria Nikolajeva, 4-07-2727, joobe tuvastamise tasu“.
6. Maria Nikolajevalt välja mõista riiklikus ekspertiisiasutuses ekspertiisi nr AN-020-07/50 tegemisel tehtud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul aresti ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maria Nikolajeva, 4-07-2727, ekspertiisitasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.10.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 17.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 904383 selles, et 25.12.2006 peeti korteris kinni Maria Nikolajeva, kellelt võeti ära väikeses koguses narkootilist ainet fentanüüli kogumassiga 1,42 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd omas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 06.06.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 839536 selles, et 06.06.2007 peeti Sütiste tee 19 kinni Maria Nikolajeva, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2347/79 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas Revotrili ja suitsetas marihuaanat. 08.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 900795 selles, et 08.07.2007 peeti Õismäe tee 46 kinni Maria Nikolajeva, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3660/183 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas fentanüüli. 18.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 839774 selles, et 18.10.2007 leiti trepilt Maria Nikolajeva, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5688/273 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli ja psühhotroopse aine bensodiasepiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas fentanüüli. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist väärteoprotokollides märgitud päevadel ja narkootilise aine omamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 20 päeva, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks määrata pikemaajalisem arest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel ja ekspertiisiakti, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja omamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud ekspertiisiaktiga, laboratoorsete analüüsidega ja osaliselt süüd tunnistavate ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 30 600 krooni ulatuses ning lühiajalise arestiga. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel ja aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik