Obsah (8)

§ 204§ 7§ 38§ 135§ 155§ 156§ 29§ 31

Väärteoasi 4-07-7613 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 21.aprill 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses 4-07-7613 Väärteoproto

) § 29 lg 1 p 1,2,5 alusel Vaidlustatav otsus Lõuna Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsus, millega Urmas Treierit karistati väheväärtusliku asja 212 krooni 48 sendi ulatuses 24.09.2005.a Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas omastamise eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 12 trahviühikut, see on 720.- krooni Menetlusalused isikud URMAS TREIER isikukood 36912112771 elukoht X X, X abielus, 3 alaealist last Kaitsja kokkuleppel Maano Saareväli Kohtuvälise menetleja ja kohtuvälise menetleja ametniku esindaja volikirja alusel Rein Pärtel RESOLUTSIOON 2 Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja 05.12.2007.a otsus väärteoasjas nr 260007000002 selles tehtud lõppjärelduse osas muutmata ja kaitsja Maano Saareväli kaebus rahuldamata. Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus selliselt, et

1. väärteokirjeldusest otsuse leheküljelt 1 (toimikus lk 140): • lõigust „24.09.2005.a kella 11:09 ajal tasus Urmas Treier Tartus…“ jätta välja osa: „kella 11:09 ajal“ • lõigust „… tangitud kütuse eest Lõuna Politseiprefektuuri kütusekaardiga kell 11:11:13.“ Jätta välja osa: „kell 11:11:13“.
2. otsuse viimaselt leheküljelt (toimikus lk 146) jätta välja lause: „Raskendava asjaoluna on tuvastatud, et U.Treier pani süüteo toime omakasust lähtudes.“ Ülejäänud osas jätta Lõuna Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsus muutmata. 05.12.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega Urmas Treierile karistuseks mõistetud rahatrahv 720.- krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele nr 10220035028018 AS SEB Pank (kood 401); kohustuslik on märkida viitenumber 10220075611692.

§ 204

alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 07.maist 2008.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse

§ 204

lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. Asitõendid – kõik väärteoasjas olevad salvestised, mis asuvad 2-l DVD plaadil (lk 42-45, 60-67, 70-71), jätta väärteoasja juurde. Ka kõik väärteoasjas vaadeldud asitõendid – salvestised, mis asuvad kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus (lk 106109 ümbrikes), jätta kriminaalasja nr 1-06-5457 juurde toimikusse.

§ 7

, § 108, § 111, § 17 nähtub kogumis, et väärteomenetluses puudub kohtul pädevus kahjude hüvitamise kohta otsustuse tegemiseks.

§ 7

alusel otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras.

§ 38lg 1, Kr

MS § 180 lg 1 alusel jätta rahuldamata kaitsja Maano Saareväli esitatud taotus Urmas Treierile tema kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Käesolev kohtuotsuse lõpposa edastada kõigile kohtumenetluse pooltele allkirja vastu. EDASIKAEBAMISE KORD 3

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.

§ 135

lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 07.mail 2008.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.

§ 135

lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Lõuna Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsusega väärteoasjas nr 260007000002 karistati Urmas Treierit väheväärtusliku asja 212 krooni 48 sendi ulatuses 24.09.2005.a Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas omastamise eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 12 trahviühikut, see on 720.- krooni (lk 140-146). Otsusest nähtuvalt tasus Urmas Treier Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas isiklikku sõiduautosse Volkswagen Golf reg nr XXX XXX tangitud vähemalt 15,51 liitri bensiini eest Lõuna Politseiprefektuurile kuuluvale sõiduautole Mazda 6 reg nr XXX XXX väljastatud Statoili kütusekaardiga. Nimetatud Lõuna Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsuse peale esitas kaebuse Urmas Treieri kaitsja advokaat Maano Saareväli, taotlusega otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (edaspidi:

) § 29 lg 1 p 1 alusel (lk 1-5). Kohtuvaidluses taotles advokaat Maano Saareväli otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1,2,5 alusel (kaitsja kohtuvaidluses esitatud kõne kirjalik tekst lk 165-169). Kaitsja hinnangul tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna U.Treieri suhtes on sama teo osas olemas jõustunud kohtuotsus (

§ 29lg 1 p 2).

Alternatiivsete menetluse lõpetamise alustena esitas kaitsja veel ka: •

§ 29

lg 1 p 5 – väärteo aegumistähtaeg on möödunud, •

§ 291 p 1 – puuduvad väärteotunnused.

21.04.2008.a kohtuistungil jäid kaitsja ja menetlusalune isik Urmas Treier kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja jäi 21.04.2008.a kohtuistungil enda kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 38-41) väljendatu juurde selles, et kaitsja kaebus ei kuulu 4 rahuldamisele ja väärteoasjas kohtuvälise menetleja tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning väärteomenetlus lõpetamisele ei kuulu. Kohus, hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 1 alusel on põhjendatud jätta kohtuvälise menetleja 05.12.2007.a otsus väärteoasjas nr 260007000002 selles tehtud lõppjärelduse osas muutmata ja kaitsja Maano Saareväli kaebus rahuldamata. Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel on põhjendatud tühistada kohtuvälise menetleja otsus selliselt, et: - väärteokirjeldusest otsuse leheküljelt 1 (toimikus lk 140): • lõigust „24.09.2005.a kella 11:09 ajal tasus Urmas Treier Tartus…“ jätta välja osa: „kella 11:09 ajal“ • lõigust „… tangitud kütuse eest Lõuna Politseiprefektuuri kütusekaardiga kell 11:11:13.“ Jätta välja osa: „kell 11:11:13“. - otsuse viimaselt leheküljelt (toimikus lk 146) jätta välja lause: „Raskendava asjaoluna on tuvastatud, et U.Treier pani süüteo toime omakasust lähtudes.“ Ülejäänud osas jätab kohus Lõuna Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsuse muutmata. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles osas, et Urmas Treier viibis 24.09.2005.a kella 11 paiku Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas, ning et seal viibis ka Urmas Treieri abikaasa S Treier. Samuti pole väärteoasjas vaidlust selles osas, et Urmas Treier kasutas ametialaselt Lõuna Politseiprefektuurile kuuluvat sõiduautot Mazda 6 reg nr XXX XXX ning Urmas Treier viibiski 24.09.2005.a kella 11 paiku Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas Lõuna Politseiprefektuurile kuuluva sõiduautoga Mazda 6 reg nrXXX XXX, mis oli Urmas Treieri kasutuses. Väärteoasjas pole vaidlust ka selles osas, et 24.09.2005.a kella 11 paiku viibis Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas ka Urmas Treieri abikaasa Signe Treier, kelle kasutuses oli Treierite perele (s.o Signe Treierile ja Urmas Treierile) kuuluv isiklik sõiduauto Volkswagen Golf reg nr 037 ATR. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles osas, et Urmas Treier tasus tanklas tanklale Lõuna Politseiprefektuurile kuuluvale sõiduautole Mazda 6 reg nr 438 MDL väljastatud Statoili kütusekaardiga (lk 69) 722 krooni 50 senti (lk 68) ja Signe Treier tanklas tanklale raha ei maksnud. Eelmärgitud asjaolud, s.o et Urmas Treier ja Signe Treier viibisid 24.09.2005.a kella 11 paiku Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas, ning et Urmas Treieri kasutuses oli siis Lõuna Politseiprefektuurile kuuluv sõiduauto Mazda 6 reg nr XXX XXX ja S Treieri kasutuses oli siis Treierite perele (s.o S Treierile ja Urmas Treierile) kuuluv isiklik sõiduauto Volkswagen Golf reg nr XXX XXX, ning et Urmas Treier tasus tanklas bensiini eest Lõuna Politseiprefektuurile kuuluvale sõiduautole Mazda 6 reg nr XXX XXX väljastatud Statoili kütusekaardiga 722 krooni 50 senti ja Signe Treier tanklas bensiini eest raha ei maksnud, on tõendatud kogumis Tartus, Võru 250 asuva Statoili tankla turvakaamerate 24.09.2005.a salvestuste digitaalselt koopialt nähtuvaga (lk 42-43; algkoopia kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108), asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 60-67, kriminaalasja nr 1-065457 toimikus lk 37-44) nähtuvaga, Lõuna Politseiprefektuuri 11.01.2006.a õiendist (lk 51), AS-i Eesti Statoil 24.09.2005.a maksekviitungilt (lk 68), 09.01.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri õiendist kütusekrediitkaardi kohta (lk 69), politseisõiduki Mazda 6 reg nr XXX XXX sõidulehelt nr 0062415 (lk 55), Lõuna Politseiprefektuuri 5 peaspetsialist J T 06.11.2005.a ettekandest (lk 50) nähtuvaga ning 21.04.2008.a kohtuistungil tunnistaja S T ja menetlusaluse isiku Urmas Treieri antud ütlustest nähtuvaga. 09.01.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri õiendist kütusekrediitkaardi kohta nähtub, et Lõuna Politseiprefektuuri sõidukile Mazda 6 reg nr XXX XXX väljastatud STATOILI EE 1024033 115 kütusekaardiga oli 24.09.2005 kell 11.10 Tartu Võru tn tanklast tangitud kütuseliitri maksumus tulenevalt Statoili ja politsei vahelisest lepingust 13 krooni 70 senti (lk 69). AS Statoil Eesti maksekviitungilt nähtub, et Tartus, Võru teenindusjaama tanklas teostati 50 liitri bensiini pumbast 4 müük summas 722 krooni 50 senti 24.09.2005.a kell 11:10 (lk 68). Lõuna Politseiprefektuuri 11.01.2006.a õiendist nähtub, et Urmas Treier töötas Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna ülemkomissari ametikohal 12.01.2004 – 31.10.2005.a (lk 51). Politseisõiduki Mazda 6 reg nr XXX XXX sõidulehelt nr 0062415 nähtub, et ajavahemikus 01.-30.09.2005 oli see politseiasutuse sõiduk U.Treieri ja M.Aru kasutuses (lk 55). Lõuna Politseiprefektuuri teenistusosakonna majandustalituse peaspetsialist J Tamsalu 06.11.2005.a ettekandest politseiprefektile nähtub, et 10.10.2005.a Urmas Treierilt sõiduauto Mazda 6 reg nr XXX XXX vastuvõtmisel erines sõiduki odomeetri näit sõidulehe näidust – sõidulehe näit oli suurem 4900 km, kütust oli sõiduki paagis ca 50 l (lk 50). Politseiametnikest tunnistajate V K ja K V 21.04.2008.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on Urmas Treier neile endine töökaaslane. Urmas Treieri 21.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt töötas ta 24.09.2005.a politseis ülemkomissari ametikohal ja tema kasutuses oli teenistusautona Mazda 6, reg nr XXX XXX ning ta tasus 24.09.2005.a kella 11 paiku tangitud kütuse eest tanklale ametiasutusele eraldatud kütusekaardiga. Väärteoasjas pole vaidlust ka selles osas, et esmalt asus kütusepumba nr 4 voolik sõiduauto Volkswagen Golf bensiinipaagi avas ja peale bensiinipaagist vooliku eemaldamist ulatas naisterahvas selle meesterahvale, kes liikus sellega Mazda 6 juurde ja asetas selle Mazda 6 bensiinipaagi avausse. 21.04.2008.a kohtuistungil vaadatud salvestistelt nähtuvalt on salvestistel asuva pildi järgi ära tuntav ja aru saadav, et naisterahvas, kes hoidis kütusepumba voolikut sõiduauto Volkswagen Golf bensiinipaagi avas ja ulatas peale bensiinipaagist vooliku eemaldamist selle meesterahvale, on S T. 21.04.2008.a kohtuistungil vaadatud salvestistelt nähtuvalt on salvestistel asuva pildi järgi ära tuntav ja aru saadav, et meesterahvas, kes võttis naisterahvalt vastu kütusepumba vooliku ja liikus sellega Mazda 6 juurde ja asetas kütusepumba vooliku otsa Mazda 6 bensiinipaagi avausse, on Urmas Treier. 21.04.2008.a kohtuistungil tundsid S T ja Urmas Treier endid kohtuistungil vaadeldud salvestistelt ära ja salvestistel kajastatu tegelikkusele vastavust kahtluse alla ei seadnud. Signe Treier kinnitas, et salvestistel kajastatu vastab tegelikkusele (lk 175 all). Ka kohtul pole põhjust kohtulikul uurimisel vaadatud salvestistel kajastatu tegelikkusele vastavuses kahelda. Asjaolud, kuidas, millisel moel ja kuskohast on salvestised menetletavate asjade (s.o käesoleva väärteoasja ja kriminaalasja nr 1-06-5457) juurde saanud, on detailselt kajastatud ning nähtuvad nii väärteoasja toimiku lehekülgedelt 56,57,58-59,73,74,127-128,129 (KrMS § 63 lg 2 alusel), asitõendi vaatlusprotokollist (lk 60-67, kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) kui ka tunnistaja Väino Kiuru 21.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest (lk 176-178). Salvestiste tõendina menetletava väärteoasja juurde lisandumine on jälgitav, loogiline ja kohtu hinnangul seaduslik ning salvestised on käesolevas väärteoasjas lubatavad tõendid. __________________________________ 07.11.2005.a kirjaga nõuab Lõuna Politseiprefektuur AS-lt Statoil, asukohaga Tornimäe 2, Tallinn, välja seoses kriminaalasja nr 05260000012 kohtueelse menetlemisega AS Statoil Tartus, Võru mnt 250 asuva tankla valvekaamerate 24.09.2005.a salvestused (lk 56). 07.11.2005.a üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt andis Tartu linnas, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas tankla juhataja Elina Jõgi üle Lõuna Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Silver 6 Reilsonile AS Statoil Tartus, Võru mnt 250 asuva kütusetankla valvekaamerate 24.09.2005.a kohta videosalvestuse digitaalsel kujul failidena, kokku 14 faili (lk 57). Lõuna Politseiprefektuuri komissar V Kiuru 08.11.2005.a koostatud õiendist nähtuvalt teostati Lõuna Politseiprefektuuris kriminaalasja nr 05260000012 raames failide ümbersalvestamine .avi failivormingusse ja selleks kasutati Statoili valvekaameraid hooldavalt OÜ-lt Kristen Grupp saadud tarkvara; ümbersalvestamiseks avati nimetatud tarkvara, loeti sisse kaamerad, otsiti üles vastavad videolõigud, millised salvestati ümber .avi failivormingusse (lk 58-59). 12.07.2007.a kirjaga nõuab Lõuna Politseiprefektuur Tartu Maakohtult välja kirminaalasja kohtueelsel uurimisel nr 05260000012, kohtumenetluses nr 1-06-5457, täieliku toimiku koopia koos juurdekuuluvate asitõenditega-salvestistega (lk 73). 18.07.2007.a kaaskirjaga edastab Tartu Maakohus Lõuna Politseiprefektuurile kriminaalasjast nr 1-06-5457salvestised ja koopiad toimiku lehekülgedest (lk 74). Lõuna Politseiprefektuuri komissar V Kiuru 24.09.2007.a koostatud ettekandest politseiprefektile nähtub, et 24.09.2007.a kell 10.15 – 10.48 teostati Tartus, Riia 132 kabinetis 516 kriminaaltoimiku nr 05260000012 juures oleva kahe pakendi avamine ja 2 DVD plaadi kopeerimine kahele uuele DVD plaadile - failid kopeeriti arvuti kõvakettale ja kirjutati uuele DVD plaadile, failid kõvakettalt kustutati (lk 127-128). 27.09.2007.a kaaskirjaga tagastas Lõuna Politseiprefektuur Tartu Maakohtule kriminaalasja nr 05260000012 juurde kuuluvate salvestiste algkoopiad (lk 129). Tunnistaja Väino Kiuru 21.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest (lk 176-178) nähtuvalt avaldas ta temale kohtuistungil näidatud lehekülgedel 127-128 asuva ettekande ja 58-59 asuva õiendi vaatamise järgselt, et need on tema koostatud ning ettekandes ja õiendis kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Tunnistaja V.Kiuru kinnitas, et failide töötlemise käigus muutus üksnes failide formaat, aga mitte see, mida fail sisaldas; failide sisu jäi nende töötlemise käigus samaks; videomaterjal, mida failid sisaldasid, jäi samaks. Pärast salvestise, asukohaga lk 108 ümbrikus kriminaalasja nr 1-06-5457 juures, vaatamist kinnitas tunnistaja V.Kiuru, et need on samad failid, mida ta on töötlenud; töötlemise käigus failidele infot juurde ei ole tekkinud ja kaduma ei ole ka läinud; kõik failid on tuttavad. _____________________________

§ 31

lõikes 1 sätestatu kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid

5.-s peatükis sätestatud erisusi arvestades. Salvestiste kohta

5.-s peatükis erisusi sätestatud ei ole. KrMS § 63 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tõendite loetelus nimetatud tõenditena ka fotot või filmi või muud teabesalvestist. Kohtu hinnangul on asitõendi vaatlusprotokollis nimetatud (lk 60-67, kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) ja väärteoasja toimikus lk 42-43 ümbrikus ning kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108 ümbrikus asuvad Tartus, Võru 250 asuva Statoili tankla turvakaamerate 24.09.2005.a salvestuste digitaalsed koopiad failidena, mis on kirjutatud DVD-plaadile, väärteoasjas lubatavad tõendid. 21.04.2008.a kohtuistungil võttis kohus väärteoasja arutamise juurde käesoleva väärteoasja menetlemise ajaks kriminaalasja nr 1-06-5457 toimiku, milles süüdistatavaks oli Urmas Treier KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. 21.04.2008.a kohtuistungil vaatas kohus nii väärteoasja toimikus lk 42-43 ümbrikus kui ka kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108 ümbrikus olevaid ja DVD plaatidel asuvaid Tartus, Võru 250 asuva Statoili tankla turvakaamerate 24.09.2005.a salvestuste digitaalseid koopiaid failidena. Kuna algkoopia asus kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus ümbrikus lk 108, siis pidas kohus vajalikuks ka seda salvestist vaadata. Mõlemate salvestiste vaatamise järgselt selgus, et need on samasisulised, identsed ja erinevusi nende vahel ei ole. Kohtul puudub alus kahelda salvestistelt nähtuva tegelikkusele vastavuses. Salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) nähtub, et 25 sekundit (ajavahemikus kella 11:09:33-st kuni 11:09:58) asus kütusepumba voolik sõiduauto Volkswagen Golf reg nr 037 ATR 7 bensiinipaagi avas, kell 11:09:58 võttis naisterahavas kütusevooliku välja Volkswagen Golfi bensiinipaagi avausest ja seejärel andis naisterahvas kütusevooliku meesterahvale, kes liikus sellega Mazda 6 juurde ja asetas kütusevooliku kell 11:10:07 Mazda 6 bensiinipaagi avausse, kell 11:11:06 eemaldas meesterahvas Mazda 6 bensiinipaagi avausest kütusevooliku ning asetas selle bensiinipumba voolikuhoidlasse, misjärel meesterahvas liikus bensiinijaama hoonesse, kus sammus leti äärde ja ulatas teenindajale kaardi ja tasus kaardiga; arve on kuvatud videosalvestusele – 95 Euro Ultima pump 4 50,00L 722,50; peale kaardiga tasumist mees lahkub hoonest, sammub tagasi autode juurde; kell 11:12:18 sõidab bensiinijaamast ära naisterahva juhitud Volkswagen Golf, kell 11:12:22 lahkub bensiinijaamast meesterahva juhitud Mazda

1. Salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 106-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) nähtub, et naisterahvas, kes oli bensiinijaamas sõiduautoga Volkswagen Golf reg nr XXX XXX, ei käinud kordagi bensiinijaama hoones ja kütuse eest ei tasunud. Ka S Treier ise kinnitas 21.04.2008.a kohtuistungil, et tema bensiinijaamas millegi eest maksmas ei käinud (lk 175). Salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) nähtub kogumis, et ajal kui kütusevoolik asus 25 sekundi vältel sõiduato Volkswagen Golf bensiinipaagi avas, seisab naisterahvas Volkwagen Golfi bensiinipaagi luugi juures ja meesterahvas (kes hiljem kell 11:12:22 lahkub sõiduautoga Mazda 6 reg nr XXX XXX) asus ajal, mil kütusevoolik oli sõiduauto Volkswagen Golf bensiinipaagi avas, naisterahva vahetus läheduses, temast mõne sammu kaugusel. Ka 21.04.2008.a kohtuistungil tunnistaja S T ja menetlusaluse isiku Urmas Treieri antud ütlustest nähtuvalt nad sellel ajal, kui kütusevoolik oli Volkswagen Golfi kütusepaagi avauses, omavahel suhtlesid ja rääkisid omavahel isikliku sõiduauto Volkswagen Golf tankimise teemal. 21.04.2008.a kohtuistungil tunnistaja S T ja menetlusaluse isiku Urmas Treieri antud ütlustest nähtuvalt oli neil sellel ajal, kui kütusevoolik oli Volkswagen Golfi kütusepaagi avauses, omavahel juttu sellest, et pere isiklikku sõiduautot võiks soodsamalt tankida Favora tanklas. 21.04.2008.a kohtuistungil jäid S Treier ja Urmas Treier seisukohale, et 24.09.2005.a Statoili tanklas pere isklikku sõiduautosse Volkswagen Golf besiini ei tangitud. Kohtu jaoks ei ole tunnistaja S T ja menetlusaluse isiku Urmas Treieri 21.04.2008.a kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et 24.09.2005.a kella 11 paiku Statoili Võru 250, Tartus asuvas besiinijaamas, ajal kui 25 sekundi vältel oli kütusevoolik Treierite perekonna isikliku sõiduauto Volkswagen Golf bensiinipaagi avauses, perekonna isklikku sõiduautosse besiini ei tangitud, usutavad. Salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-065457 toimikus lk 37-44) nähtub kogumis, et Signe Treieri kehahoid ajal, mil ta võtab kütusevoolikut välja Volkswagen Golfi kütusepaagi avausest, ja Signe Treieri kehahoid vahetult peale kütusevooliku bansiinipaagi avausest väljavõtmist, osundavad selgelt sellele, et Signe Treier kardab vooliku otsast bensiini välja voolamist ja/või tilkumist, kuna ta hoiab kramplikult voolikuotsa ülevalpool ning teeb kogu kehast nähtuvalt jõupingutusi, et ta saaks kütusevooliku otsa välja kütusepaagi avausest selliselt, et voolikuots asetseks võimalikult kiiresti ja koheselt suunaga ülespoole. Kohtu jaoks ei ole loogiline ja usutav, et selliselt käituks inimene, kes ei ole tegelikult bensiini sõidukisse tankinud. 8 Ka tunnistaja S T 21.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuv selle kohta, et ta otsustas bensiinijaamas tankida (lk 172), ta jõudis bensiinijaama esimesena (s.o enne Urmas Treierit) ja siis otsustas ta ka tankida (lk 172); enne seda, kui Urmas Treier saabus bensiinijaama kohale, jõudis ta (s.t S Treier) panna tankuripüstoli pere isikliku sõiduauto Volkswagen Golf reg nr XXX XXX bensiinipaaki (lk 172), osundavad kogumis salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) nähtuva S Treieri kehahoiuga, milline tal oli kütusevoolikut bensiinipaagi avast välja võttes, et S Treier lasi besiinil läbi kütusevooliku perekonna iskliku sõiduauto besiinipaaki voolata. Kohtu jaoks ei ole loogiline ja usutav, et tanklas sõidukit bensiiniga tankida sooviv isik paneks lihtsalt niisama kütusevooliku otsa sõiduauto bensiinipaaki ja siis lihtsalt niisama seisaks auto bensiinipaagi läheduses kütusepaagi kõrval, laskmata bensiinil bensiinipaaki voolata. Kuna S T ütlustest nähtub selgelt, et ta ise saabus bensiinijaama esimesena, s.o enne Urmas Treierit, ja ta soovis seal perekonna isiklikku sõiduautot bensiiniga tankida ning pani perekonna sõiduauto bensiiniga tankimiseks ka kütusevooliku perekonna sõiduauto bensiinipaagi avausse, ja alles pärast seda, kui kütusevoolik oli pandud bensiinipaagi avausse, saabus kohale Urmas Treier, siis ei ole kohtu jaoks usutav ja loogiline S Treieri väidetu selle kohta, et tegelikult ta perekonna sõiduauto bensiinipaaki bensiini ei tankinud. Diskussioon ja arutelu selle üle, kas ikka selles tanklas on mõtteks oma isiklikku sõiduautosse bensiini tankida, sai ju Urmas Treieri ja S Treieri vahel tekkida alles peale Urmas Treieri bensiinijaama saabumist, s.o siis kui kütusevoolik oli juba perekonna isikliku sõiduauto bensiinipaagis sees. Asjaolu, et S.Treier kogu aeg ei hoia kütusevooliku otsast kinni ajal, kui see on Volkswagen Golfi bensiinipaagi avauses 25 sekundi vältel, ei välista bensiini voolamist bensiinipaaki, kuna selleks, et bensiin saaks voolikust bensiinipaaki voolata, ei pea kütusevoolikust kogu aeg kinni hoidma; piisab ka sellest, kui kütusevooliku otsas olev päästik lihtsalt panna vastavasse sälku, et bensiin saaks voolikust välja voolama hakata. Salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) ning tunnistaja S T ja menetlusaluse isiku Urmas Treieri ütlustest nähtub kogumis, et S Treier pere isiklikku sõiduautosse tangitud bensiini eest ei tasunud, bensiini eest tasus Urmas Treier ja ta tegi seda tema kasutuses oleva ametiauto kasutamiseks mõeldud kaardiga. Salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108), asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-065457 toimikus lk 37-44) ning AS-st Eesti Statoil väljastatud maksekviitungilt (lk 68) nähtub kogumis, et Urmas Treier tasus pumbast 4 tangitud 50 liitri bensiini eest kaardiga summas 722 krooni 50 senti. Maksekviitungilt nähtuvalt toimus pumbast 4 tangitud 50 liitri bensiini eest tasumine 24.09.2005.a kella 11.10 ajal Tartus, Võru mnt teenindusjaamas (lk 68). Politseiameti käskkirjaga nr 209 on 18.11.2004.a kinnitatud Sõidukite kasutamise kord (väljavõte lk 109). Nimetatud korrast nähtub, et teenistusväliselt ei ole lubatud politsei sõidukit kasutada ja teenistusvälisel kasutamisel on kasutaja kohustatud kompenseerima kõik kulud (lk 109). Tunnistaja Kaljo Välbe 21.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest (lk 178-180) nähtuvalt oli Urmas Treieri kasutuses sõiduauto Mazda 6 reg nr XXX XXX, igakuiselt peeti ametiauto kasutamise kohta kohustuslikus korras sõidulehte, kuhu kanti tarbitud kütus ja läbisõit; ametiauto tankimiseks kasutati tanklakaarti. 9 Kuna salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) ning tunnistaja Signe Treieri ja menetlusaluse isiku Urmas Treieri 21.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtub kogumis, et ajal kui kütusevooliku ots oli 25 sekundit Treierite pere isikliku sõiduauto Volkswagen Golf reg nr XXX XXX besiinipaagi avauses, olid Signe Treier ja Urmas Treier teineteise vahetus läheduses, teineteisest mõne sammu kaugusel, nad omavahel suhtlesid, sealhulgas rääkisid omavahel ka pere isikliku sõiduauto kütusega tankimisest, ning nende tegutsemine oli omavahel kooskõlastatud – Signe Treier andis pere isikliku sõiduauto bensiinipaagi avausest võetud kütusevooliku otsa koos kütusevoolikuga edasi tema vahetus läheduses viibinud Urmas Treierile, kes pani Signe Treierilt vastu võetud kütusevooliku otsa enda kasutuses olnud politsei ametiauto Mazda 6 reg nr XXX XXX bensiinipaagi avausse, ning Urmas Treierile oli teada, et S T tanklas mitte millegi eest ei tasunud, sest S T kordagi Treierite kasutuses olnud sõidukite juurest ei lahkunud, ja ainukesena käis neist tanklahoones sees Urmas Treier, kes seal esitas tangitud bensiini eest tasumiseks tanklale Lõuna Politseiprefektuuri sõidukile Mazda 6 reg nr XXX XXX väljastatud STATOILI EE 1024033 115 kütusekrediitkaardi (lk 69), s.t Urmas Treierile oli teada, et ta tasus nii perekonna isiklikku sõiduautosse Volkswagen Golf reg nr XXX XXX kui ka politsei ametiautosse Mazda 6 reg nr XXX XXX tangitud bensiini eest Lõuna Politseiprefektuuri sõidukile Mazda 6 reg nr XXX XXX väljastatud STATOILI EE 1024033 115 kütusekrediitkaardiga (lk 69), siis pani Urmas Treier KarS § 201 mõttes ja KarS § 218 tähenduses väärteona omastamise, s.o perekonna isiklikku sõiduautosse bensiini tankimisega, mille eest tasus temale politsei poolt ametiauto kasutamiseks usaldatud krediitkaardiga (lk 69), s.o politsei rahaliste vahenditega, toime vähemalt kaudse tahtlusega. 17.11.2005.a uurimiseksperimendi protokollist (lk 70-71; kriminaalasjas nr 1-06-5457 lk 4748) ja selle juurde kuuluvalt salvestiselt (lk 44-45; kriminaalasjas nr 1-06-5457 lk 109) nähtuvalt teostati 17.11.2005.a Tartus uurimiseksperiment, et katseliselt välja selgitada, kui palju kütust Tartus, Võru mnt 250 Statoili tanklas asuv kütusepump nr 4 pumpab välja 25 sekundi jooksul; tehnikavahenditena kasutati stopperit ja videokaamerat; teostati kolm katset; väikseim kogus, mis katsetest nähtuvalt 25 sekundi jooksul välja pumbati, oli 15,51 liitrit bensiini. Kohus vaatles uurimiseksperimendi tesostamise kohta salvestisi (lk 44-45; kriminaalasjas nr 1-06-5457 lk 109) ka 21.04.2008.a kohtuistungil ja veendus, et uurimiseksperimendi protokollist ja salvestistelt nähtuv on omavahel kooskõlas. Asjaolu, et vaadeldud salvestistel (lk 4445; kriminaalasjas nr 1-06-5457 lk 109) puudub hääl, ei tee olematuks pildiliselt nähtuvat ja ei anna põhjendatud alust pildiliselt nähtuva kahtluse alla seadmiseks. Lõuna Politseiprefektuuri 09.01.2006.a õiendist nähtuvalt on 24.09.2005.a kella 11.10 ajal Tartus, Võru tn tanklast tangitud 1 kütuseliitri, mille eest tasuti Lõuna Politseiprefektuuri sõidukile Mazda 6 reg nr XXX XXX väljastatud STATOILI EE 1024033 115 kütusekrediitkaardiga, maksumus tulenevalt Statoili ja politsei vahelisest lepingust 13 krooni 70 senti (lk 69). Korrutades 25 sekundi jooksul välja pumbatud bensiiniliitrite koguse (15,51 liitrit) ühe liitri maksumusega (13 krooni 70 senti), on tulemuseks 212,
2. Seega omastas Urmas Treier võõrast vara, antud juhul politsei vara vähemalt 212 krooni 48 sendi ulatuses. Kuna KarS § 218 lg 2 mõttes ei ületa 212 krooni 48 senti kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 1000.- krooni, siis on Urmas Treieri poolt toimepandud omastamine kvalifitseeritav väärteona KarS § 218 tähenduses. 10 Kuna Urmas Treieri käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis on tõendatud, et Urmas Treier pani 24.09.2005.a Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas toime väärteo - omastamise 212 krooni 48 sendi ulatuses sellega, et tasus Tartus, Võru mnt 250 asuvas Statoili tanklas isiklikku sõiduautosse Volkswagen Golf reg nr XXX XXX tangitud vähemalt 15,51 liitri bensiini eest Lõuna Politseiprefektuurile kuuluvale sõiduautole Mazda 6 reg nr XXX XXX väljastatud Statoili kütusekaardiga. Lõuna Politseiprefektuur esitas kriminaalasjas nr 1-06-5457, kohtueelsel uurimisel numbriga 05260000012, tsiviilhagi Urmas Treieri vastu 212 krooni 48 sendi nõudes (lk 72). 21.04.2008.a kohtuistungil kinnitas U.Treier, et tsiviilhagi 212 krooni 48 senti on tal politseile hüvitamata. Käesolevalt on tegemist väärteomenetlusega.

§ 7

, § 108, § 111, § 17 nähtub kogumis, et väärteomenetluses puudub kohtul pädevus kahjude hüvitamise kohta otsustuse tegemiseks.

§ 7

alusel otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Politseil on olemas võimalus esitada enda nõue Urmas Treieri vastu tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) ja maksekviitungilt (lk 68) ei nähtu, et Urmas Treier oleks tasunud kaardiga bensiini eest just kella 11:09 ajal, siis väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsus selliselt, et väärteokirjeldusest otsuse leheküljelt 1 (toimikus lk 140) lõigust „24.09.2005.a kella 11:09 ajal tasus Urmas Treier Tartus…“ jätab välja osa: „kella 11:09 ajal“. Kuna salvestistelt (lk 42-43; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 108) ja asitõendi vaatlusprotokollist ning selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 60-67; kriminaalasja nr 1-06-5457 toimikus lk 37-44) ja maksekviitungilt (lk 68) ei nähtu, et Urmas Treier oleks tasunud kaardiga bensiini eest just kella 11:11:13 ajal, siis väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse selliselt, et väärteokirjeldusest otsuse leheküljelt 1 (toimikus lk 140) lõigust „… tangitud kütuse eest Lõuna Politseiprefektuuri kütusekaardiga kell 11:11:13.“ jätab kohus välja osa: „kell 11:11:13“. KarS § 218 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistuseks varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et omastatu kogusest (15,51 liitrit) ja omastatuga tekitatud kahju ulatusest (212 krooni 48 senti) lähtuvalt ei ole Urmas Treieri süü suur, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, Urmas Treierit ei ole varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud (lk 160,161), on kohtu hinnangul, arvestades õiguskorra kaitsmise huve ja selleks, et mõjutada U.Treierit edasiselt hoiduma väärtegude toimepanemisest, piisav tema karistamine rahatrahviga sanktsiooni miinimummäära lähedal, s.o 12 trahviühikuga ehk 720.- krooniga. 11 Kuna omastamine on omakasuline süütegu, siis ei ole põhjendatud arvestada U.Treieri karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist omakasu motiivil (vt selle kohta ka KarS § 59 ja KarS § 201), mistõttu väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse selliselt, et otsuse viimaselt leheküljelt (toimikus lk 146) jätab välja lause: „Raskendava asjaoluna on tuvastatud, et U.Treier pani süüteo toime omakasust lähtudes.“ Seonduvalt kaitsja esitatud väitega, et väärteomenetlus tuleb väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu, peab kohus vajalikuks märkida, et kuna esmalt menetleti süüteona omastamise tunnustega tegu kriminaalmenetluse korras ja alles 15.03.2007.a jõustunud KarS-i seadusemuudatuste järgselt hakati omastamise tunnustega tegu menetlema väärteomenetluse korras (s.o alates 24.04.2007.a – lk 47), siis ei ole väärteo aegumistähtaeg hetkel kehtiva KarS § 81 lg 7 p 2 ja KarS § 81 lg 8 ning 24.09.2005.a kehtinud KarS § 81 lg 7 tähenduses möödunud. Urmas Treieri toimepandud väärteo - omastamise aegumistähtaeg möödub hetkel kehtiva KarS § 81 lg 7 p 2 ja KarS § 81 lg 8 ning 24.09.2005.a kehtinud KarS § 81 lg 7 tähenduses 24.09.2008.a, mil väärteo toimepanemisest on möödunud 3 aastat. Seonduvalt kaitsja esitatud väitega, et väärteomenetlus tuleb väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 2 alusel lõpetada, kuna kohus on U.Treieri poolt toimepandu osas juba seisukoha võtnud ja U.Treieri õigeks mõistnud, peab kohus vajalikuks märkida, et väärteomenetluse korras menetletakse asja käesolevalt esmakordselt ning Lõuna Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsus on väärteomenetluse korras esmakordne lahend, mis on selles asjas 24.09.2005.a sündmuse kohta tehtud. Asjaolu, et 15.03.2007.a jõustunud KarS-i seadusemuudatuste, sealhulgas KarS § 218 muutmise, järgselt on U.Treieri poolt 24.09.2005.a toimepandu käsitletav väärteona, ja sellest tulenevalt pole täidetud kuriteokoosseis, millest tulenevalt mõisteti Urmas Treier Tartu Maakohtu 03.04.2007.a kohtuotsusega (kohtunik Kaie Uusen) kriminaalmenetluses süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3 järgi õigeks (lk 13-16,48-49), ei ole väärteomenetlust välistavaks asjaoluks, kuna kriminaalmenetluse korras puudub kohtul pädevus ja menetlusõiguslikult võimalus võtta vastu väärteomenetlusõiguslikku lõppotsustust ning ainukeseks lahenduseks oligi kriminaalmenetluses teha lahend selle kohta, kas U.Treier on toime pannud talle kriminaalmenetluses süüks pandava kuriteo, s.o KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas nr 1-06-5457 12.02.2007.a ja 03.04.2007.a peetud kohtuistungite protokollidest (lk 107,108) nähtuvalt menetles seda kriminaalasja kohtunik Kaie Uusen ning prokurör Kaire Hänilene loobus süüdistusest seoses 15.03.2007.a jõustunud KarS-i muudatustega, millest tulenevalt on alates 15.03.2007.a U.Treierile süüdistuses inkrmineeritu käsitletav väärteona ning kuna KarS § 5 lg 2 kohaselt omavad jõustunud seadusemuudatused tagasiulatuvat jõudu, siis taotles prokurör U.Treieri temale esitatud süüdistuse järgi õigeksmõistmist ja kohtulahendi Lõuna Politseiprefektuurile saatmist, kes võtaks seisukoha, kas viia läbi väärteomenetlus või mitte. 23.04.2007.a kaaskirjaga saatis Tartu Maakohus, kohtunik Kaie Uuseni allkirjaga, Lõuna Politseiprefektuurile kriminaalasjas nr 1-06-5457 tehtud Tartu Maakohtu 03.04.2007.a kohtuotsuse koopia koos koopiatega kriminaalasja materjalidest 22-l lehel (lk 47). Nimetatud kohtu kiri politseile on Lõuna Politseiprefektuuris 12 registreeritud 24.04.2007.a (lk 47). Väärteomenetluse korras sai Lõuna Politseiprefektuur väärteo tunnustega tegu, s.o omastamist hakata menetlema kõige varasemalt 24.04.2007.a. Heli Sillaots kohtunik