Obsah (6)

§ 59§ 115§ 63§ 123§ 87§ 29

Ärakiri 4-08-3319 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-3319 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg 21. ok

) § 74 lg 1 p 8 kohustab kohtuvälist menetlejat märkima otsuses vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Kaebaja selgitab veel kord, et baar Goldenbeck ei ole ühelgi õhtul avatud kauem kui kella 3.00-ni, mida võib lisaks kaebajale kinnitada tunnistaja M T, kelle ülekuulamist kaebaja taotleb. Seetõttu ei saa öörahu rikkumise teade 17.02.2008 mingil juhul vastata tõele. Ka puuduvad väidetava juhtumi kohta muud tõendid, sealhulgas tunnistajate ülekuulamise protokoll, ehkki selle olemasolu kohta on märge väärteoprotokollis. Järelikult on kaebajale süüks pandud väärtegu tõendamata. Arvestades, et karistus on määratud 17.02.2008 M P väärteoteate alusel, jääb kaebajale arusaamatuks, millist tähendust omavad L L ja T P avaldused. Otsusest jääb mulje, et kohtuväline menetleja on lähtunud otsuse tegemisel ka 22.03.2008 ehk pärast vastulause esitamist politsei lühinumbrile saabunud teatest öörahu rikkumise kohta, mille suhtes ei ole kaebaja saanud end isegi kaitsta. Väärteo kirjelduse kohaselt ei ole kaebaja baari Goldenbeck rentnikuna taganud, et baaris liialt valjusti mängitav muusika ei rikuks baari naabruses asuvate eramute elanike öörahu. Otsuses ei ole põhjendatud, mis on andnud kohtuvälisele menetlejale aluse viidata karistust raskendava asjaoluna üldohtlikule viisile. Alusetult on laiendatud KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavate asjaolude ammendavat loetelu jätkuvusega. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestades on kaebaja hinnangul karistamine maksimaalse rahatrahviga õigustamatu. Kohtuväline menetleja ei ole rakendanud kaalutlusõigust. Baaris mängiva muusika heli tugevuse valikul on kaebaja arvestanud naabritega ning järgitud Kullamaa avaliku korra eeskirja, et mitte rikkuda öörahu ja 1,5 aasta vältel on see ka õnnestunud. Võib arvata, et muusikarütmid kostuvad rohkem baari välisukse avamisel-sulgumisel, kuid välistatud on olukord, et väljaspool baari 2 Ärakiri 4-08-3319 on pidevalt ja ülivaljult öörahu häiriv müra. Tõsiasi, et inimesed saavad väljas omavahel normaalselt kõneleda, lükkab ümber väite, et sinna kostub ülivali muusika, rääkimata sellise muusika kostumisest naabermajadesse suletud akende taha. Õige on seisukoht, et naabreid häirivat müra ei tohi asjatult tekitada ühelgi kellaajal, kuid mõistlikus ulatuses on naabrid kohustatud normi piires tasemel müra taluma, kui kohalik omavalitsus rendileandjana on andnud ViaStop Invest OÜ-le õiguse sellises asukohas baari pidada. Menetlusalune isik saaks vajadusel mõjutada oma tegevuse kahjulikke tagajärgi, kui info väärteoteadete kohta jõuaks temani vahetult. Konkreetset faktilist olukorda on võimatu tagantjärgi tuvastada. Väärteoprotokolli koostamisega 05.03.2008 on möödunud isegi vääteoteate lahendamiseks

§ 59

lg-s 1 sätestatud 15-päevane tähtaeg, mille järgimisega olnuks paremini tagatud ka kaebaja võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Juhindudes

§ 115lg 3 p-st 1 teatab kaebaja, et soovib kohtuistungist osa võtta.

Eeltoodule tuginedes palub kaebuse esitaja tühistada Lääne Politseiprefektuuri 24.03.2008 otsus väärteoasjas nr 2570,08,001177 ja kuulata tunnistajana üle M T. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 17.04.2008.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 29.04.

1. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 26.01.
2. a kell 01.21 helistas Lääne Politseiprefektuuri lühinumbril 110 Loit Lepalaan ja esitas avalduse, et Kullamaal asuvast baarist Goldenbeck kostev vali muusika häirib öörahu. 08.02.2008 kell 23.
3. helistas järjekordselt L. L ja esitas avalduse baarist Goldenbeck kostuvast valjust muusikast, mis segab kodurahu. 10.02.2008 kell 01.11 teatas järjekordselt L. L valjust muusikast Kullamaal asuvas baaris Goldenbeck. 16.02.2008 kell 23.45 helistas politsei lühinubril 110 T P ja tegi suulise avalduse selle kohta, et baarist Goldenbeck kostev lärm segab öörahu. 17.02.2008 kell 03.42 helistas politsei lühinumbril 110 M P ja tegi suulise avalduse selle kohta, et baarist Goldenbeck kostev vali muusika kostab helistaja eramusse, mis segab öörahu. 12.02.2008 on tunnistaja L. L ülakuulamisega alustatud KarS § 262 tunnustel ja Kullamaa valla avaliku korra eeskirja p 18.3 alusel, Haapsalu politseijaoskonna poolt, ViaStop Invest OÜ suhtes, menetlust väärteoasjas 257008000673 ja 257008000674, mille kohta on 05.03.2008 koostatud väärteoprotokollid vastavalt 10.02.2008 kell 01.11, 08.02.2008 kell 23.15 ja 26.01.2008 tehtud avalduste alusel. 05.03.2008 on Haapsalu politseijaoskonna poolt ViaStop Invest OÜ suhtes M P’i avalduse alusel KarS § 262 alusel väärteomenetlust 257008001177, selle kohta, et 17.02.2008 kell 03.42 segas tema kodurahu baarist Goldenbeck kostev vali muusika. 20.03.2008 on ViaStop Invest OÜ esitanud Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale eelpool nimetatud nelja väärteomenetluse suhtes vastulause, milles muuhulgas palutakse mitte kohaldada järjekordselt maksimumkaristust KarS § 262 alusel, kuna 11.02.2008 väärteoasjas 257008000191 on talle samalaadse rikkumise eest baaris Goldenbeck juba karistus selles suuruses määratud ja uue karistuse määramine rahatrahvi näol ei saavuta seaduse eesmärki. 24.03.2008 on kohtuvälise menetlejana Haapsalu politseijaoskonna juhtivkonstaabel Vello Victerpal, võttes arvesse esitatud vastulauset,

§ 63lg 1 tuginedes liitnud Via

Stop Invest OÜ suhtes alustatud 4 väärteomenetlust üheks menetluseks, et mitte viia välja erinevaid karistusotsuseid. Liites väärteomenetlused politseiandmebaasis jäi ühise menetluse numbriks 257008001177, mida kannab ka otsus väärteoasjas ja milles kajastatakse ka esitatud vastulauset ja on viide selle kohta, et 4 väärteoasja on ühendatud. Kuna liidetud on neli väärteoasja ja eelnevalt on määratud VisStop Invest OÜ-le karistuseks 6 000 krooni, siis leidis kohtuväline menetleja, et väiksem karistus siiski kogumis ei ole juriidilisele isikule piisav, oma ülesannet karistusena täitma. Käesolevas väärteoasjas toimuvale kohtuistungile palub kohtväline menetleja kutsuda alljärgnevad tunnistajad: L L, M P, T P ja A L. 3 Ärakiri 4-08-3319 Kohtu seisukoht Vastavalt

§-le 119 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.

§ 123

p 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja Viastop Invest OÜ rikkumise kvalifitseerinud KarS § 262 järgi, mis näeb väärteona ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. KarS § 14 lg 1 aga sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 262 ei näe juriidilise isiku vastutust ette. Kui vaadata karistusseadustiku struktuuri, siis juriidilise isiku vastutuse näeb tavaliselt ette eraldi lõige, öeldes sõnaselgelt – sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. KarS § 262 aga sellist lõiget ei sisalda.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega peab kohus järgmisena kontrollima, kas väärteoprotokollis teokirjelduses kirjeldatud tegu vastab mõnele teisele süüteokoosseisule, sest kohus ei või väljuda väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest, kuid võib väärteoprotokollis kirjeldatud teo ümber kvalifitseerida. 05.03.

1. a on kohtuvälise menetleja poolt koostatud neli väärteoprotokolli, milledes esitatud väärteo kirjelduste ja tõenditega on kohus väärteoasja arutamisel seotud. Väärteoprotokollide nr AB 941303, AB 941304, AB 941305 ja AB 941306 kohaselt ViaStop Invest OÜ-le süüks arvatud seda, et baari Goldenbeck rentnikuna ei taganud, et baaris liialt valjusti mängitava muusikaga ei rikutaks baari naabruse eramutes elavate naabrite öörahu, mis kestab Kullamaa vala avaliku eeskirja p 18.3 kohaselt 23.00-06.
2. Nimetatud tegevusega on rikkus menetlusalune isik avalikku korda 26.01.2008 kell 01.21, 08.02.2008 kell 23.15, 10.02.2008 kell 01.11 ja 17.02.2008 kell 03.42 ning rikkumised on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas kaebusele on kohtuväline menetleja väitnud, et 24.03.2008 on kohtuväline menetleja liitnud ViaStop Invest OÜ suhtes alustatud 4 väärteomenetlust liitnud ühiseks menetluseks.

§ 63lg 3 sätestab, et väärteoasjad ühendatakse kohtuvälise menetleja määrusega.

Sellist määrust aga väärteoasja toimikus ei ole. 24.03.2008 otsuses väärteoasjas nr 2570,08,001177 on aga väärteo toimepanemise aeg 17.02.2008 kell 03.

1. Ühtegi rida ei ole otsuses selle kohta, milline on olnud menetluslik tulemus teiste eelkirjeldatud väärteoprotokollides OÜ ViaStop Investile süüks arvatavate tegude osas. Vaadates lähemalt väärteoprotokollis olevat teokirjeldust, märgib kohus järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium
2. juuni 2008.a otsuses nr 3-1-1-38-08 on välja toodud alljärgneva seisukohta: „Karistusseadustiku § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt

§-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja väärteoprotokollis või 4 Ärakiri 4-08-3319 kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodud seisukohad on leidnud kajastamist arvukates Riigikohtu lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-11-82-04;
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-121-04;
5. jaanuari
6. a otsus asjas nr 3-1-1131-04;
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05;
9. aprilli
10. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05;
11. septembri
12. a otsused asjades nr 3-1-1-70-05 ja 3-1-1-71-05;
13. veebruari
14. a otsus asjas nr 3-1-1-145-05;
15. märtsi
16. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06;
17. aprilli
18. a otsus asjas nr 3-1-17-06,
19. aprilli
20. a otsus asjas nr 3-1-1-25-06;
21. oktoobri
22. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06;
23. mai
24. a otsus asjas nr 3-1-1-19-07;
25. detsembri
26. a otsus asjas nr 3-1-1-64-07;
27. detsembri
28. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07;
29. aprilli
30. a otsus asjas nr 3-1-1-9-08 ja
31. aprilli
32. a otsus asjas nr 3-1-1-12-08).“ Mitte üheski väärteoprotokollis ei ole teokirjelduses kirjas, kes oli see juhtivtöötaja või organi liige, kellel arvatakse süüks juriidilise organi huvides süüteo toimepanemist. Püüdes väärteoprotokolli teokirjeldusest aru saada, milline siis on see tegevus või tegevusetus, mille läbi väidetavalt OÜ ViaStop Invest süüteokoosseisu realiseeris, ei ole see arusaadav. Väljend, et „ baari rentnikuna ei taganud, et liialt valjusti mängiv muusika ei rikuks baari naabruses elavate naabrite öörahu“, on väga laialivalguv ning üldine ja ei võimalda tuvastada, millist konkreetset tegevust või tegevusetust menetlusalusele isikule ette heidetakse. Samuti ei piisa, kui väärteoprotokollis on kirjas, et „rikkus baari naabruses elavate naabrite öörahu“. Kui kellegi öörahu on rikutud, siis tuleb konkreetselt kirja panna, kelle öörahu on rikutud, käesoleval juhul on tegemist tuvastamata isikute ringiga – kui lähedal elavad isikud on naabrid. Selline konkretiseerimata väärteokirjeldus ei võimalda ilmselgelt aru saada, mida üldse süüks arvatakse ja seeläbi ei ole tagatud menetlusaluse isiku õigus teada, milles teda süüdistatakse ja teostada oma kaitseõigust. Kuna väärteoprotokollis ei ole kirjas konkreetset tegu, siis ei ole ka kohtul võimalik süüteokoosseisu tunnuseid tuvastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna käesoleva väärteoasja väärteoprotokollidest /väärteoasja toimik tl 2-5/ ei selgu asjaolud, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime ja millise koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, siis ei ole maakohtul võimalik kõiki süüteokooseisu tunnuseid tuvastada ja väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku ViaStop Invest OÜ suhtes lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Just nendesamade puuduste tõttu oleks pidanud ka kohtuväline menetleja lõpetama väärteomenetluse juba kohtuvälises menetluses, sest ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud vääreoprotokollis oleva teokirjeldusega. Määruse tegemisel juhindub kohus

§-dest 29 lg 1 p 1, 119 lg 1, 132 p 3, 133 lg 1, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3 ja 199 lg 2. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5