Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Menetlusosalised Menetlusalune isik: Sergei Ussatšov, IK: 37804280259, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Sergei Ussatšovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 21.09.2006 otsusele nr 2376,06,004708 Sergei Ussatšovi karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 21.09.2006 otsus nr 2376,06,004708 Sergei Ussatšovi karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 08.12.2006. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Kairi Palits 21.09.2006 otsusega nr 2376,06,004708 karistati Sergei Ussatšovi LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,
lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et tema 30.08.2006 kella 01.00 ajal Vana-Narva mnt 6 maja juures Harjumaal juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Otsusele esitas Sergei Ussatšov kaebuse, milles nõustus määratud rahatrahvi suurusega, kuid vaidlustas juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd tal on juhtimisõigus igapäevase töö tegemiseks vajalik. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ja lisas, et töötab OÜs H töödejuhatajana ja peab vedama töölisi objektidele ning käima materjale toomas. Jõi vaid kaks õlut ja pooleteise tunni möödudes arvas, et on kaine. Temaga koos oli naine, kellel on juhtimisõigus ja vajadusel oleks saanud tema sõita. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub ning vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik. Joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid ning selle toimepanijale ei saa olla mõistetud kerget karistust ning karistus ei saa olla soodne süüdlase jaoks. Kaebaja oli teadlik sellest, et tarvitas alkoholi ning sellele vaatamata asus mootorsõidukit juhtima. Ta oli ka teadlik sellest, et mootorsõiduki juhtimise õigus on talle vajalik tööülesannete täitmiseks. See teadmine aga ei takistanud tal mootorsõidukit juhtimast alkoholijoobes. Rahatrahv on määratud keskmises määras ning lisakaristus vaid alammäära lähedasena. Kohus, tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, ära kuulanud kaebaja seletused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub. Kaebajat karistati LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sanktsioonile võib taolise rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Samuti võib juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Käesoleval juhul on juhtimisõigus ära võetud vaid neljaks kuuks, seega on lisakaristus määratud ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades asjaolu, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tahtlik tegu ja alkoholi tarvitanud juht tahtlikult asub mootorsõidukit juhtima, siis seab ta ka tahtlikult ohtu kaasliiklejate elu, tervise ja vara, samuti enese elu ja tervise. Tahtlikku tegu toime pannes on kaebaja, keda on korduvalt väärteokorras karistatud, teadlik sellest, et liikluseeskirja nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada ning kohaldada seejuures ka lisakaristust, millest teavitatakse elanikkonda pidevalt, eesmärgiga muuta liiklust ohutumaks. Seega oli varem korduvalt liikluseeskirja sätteid rikkunud kaebajale ka teada asjaolu, et mootorsõukit alkoholjoobes juhtides võidakse teda karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Sellele vaatamata asus alkoholijoobes kaebaja juhtima mootorsõidukit. Kohtule jääb arusaamatuks, mida peaks veel tegema selleks, et muuta ennast teistele liiklejatele veel ohtlikumaks. Eelnimetatud tegu toime pannes teadis kaebaja ka seda, et töökoha ning sissetuleku säilitamiseks on tal vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Sellele vaatamata pidas kaebaja vajalikuks juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes ja ohustada kaasliiklejaid. Liikluskorraldust on reguleeritud selleks, et sellise ohu saabumist vältida või muuta selle võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on aga võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liikluseeskirja ning käituvad sellele vastavalt. Alkoholijoobes juhtimine näitab aga seda, et kaebaja suhtub liikluseeskirja nõuetesse üleolevalt ja kaasliiklejatesse ja võimalikku tagajärge ükskõikselt. Menetlusalune isik on tasunud kõik temale varem määratud trahvid, kuid sellele vaatamata ei ole ta pidanud vajalikuks hoiduda uute väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seega ei piisa pelgalt rahatrahvist kaebaja mõjutamiseks ning kohtu arvates on LS § 7419 lg 2 sätete kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud ning puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks LS § 7419 lg 2 sätete kohaldamise osas. Küll on kohus veendunud selles, et kaebaja eemaldamine liiklusest vähemalt neljaks kuuks peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asjaolu, et kaebajal on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks kaebajal iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Seega peaks kaebaja ise tegema kõik selleks, et ta järgib liikluseeskirja nõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohus leiab, et kaebuses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta tööülesannete täitmisel ei vähenda kaebajale inkrimineeritud rikkumise ulatust ja tahtlikku iseloomu ning ei saa seetõttu olla ka vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks. Tahtlikku väärtegu toime pannes on süüdlane teadlik võimalikest tagajärgedest, seega ka sellest, et temalt võidakse väärteo toimepanemisel ära võtta juhtimisõigus, mille tõttu kaotab ta oma töö ja sissetuleku, kuid väärtegu toime pannes suhtus ta sellesse temale endale kahjulikku tagajärge ükskõikselt, pidades töökohast ja sissetulekust olulisemaks alkoholi tarvitamist ja liiklusalase väärteo toimepanemist. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.