Toimik nr 1-08-12124 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.oktoobril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12124 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Indrek Rebase Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Volontsevitši tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.oktoobril 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Aleksandr Volontsevitš, isikukood: 35912272239, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksandr Volontsevitš vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Volontsevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelvalvega.. 1
(4)Aleksandr Volontsevitš on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.12.2006 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 3 päeva ja määrati lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.12.2006 ja lõpp 04.03.
- Tegemist on teise astme kuriteoga. Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.01.2008 (Viru Vangla esitatud materjalides märgitud 19.07.2008). Tingimisi ennetähtaeguse vabanemise võimaluse avanemine 20.07.2008 ( Viru Vangla materjalides märgitud 04.02.2009) Kohus leiab, et vangla poolt on süüdistatava Aleksandr Volontsevitši elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid esitatud seaduses sätestatud tähtaja mööda lastes (pidi olema esitatud peale 06.01.2008) ning vangla on elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaja kui ka lihtsalt tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaja arvutamisel eksinud. Kuna elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegse vabastamise avanemise tähtaeg on vangla poolt juba mööda lastud, siis kohtunik kaalub mõlemat võimalust, ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust ilma elektroonilise valveta, sest selline võimalus avanes 20.07.
- Kinnipidamisasutusest Aleksandr Volontsevitši kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal neljal korral karistatud distsiplinaarkorras, sealjuures 3 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Enne vangistust töötas Tallinna ehitusfirmas R., Kohtla-Järve ATP-s õppis bussijuhiks, kust koondati ja viidi üle autoremondilukksepaks. Murru vanglas töötas toidujagajana. Hagi nõudeid ja tasumata võlgnevusi on ca 50000 krooni. Hetkel keegi teda ei toeta ja arvel raha ei ole. Nõustub kriminaalhooldusega , mõistab ühiskonnareeglite vajalikkust, ei näe programmides osalemise vajadust. Võib käituda vägivaldselt, kuid mitte tihti. Isikul on oht kaotada enesekontroll kui ta on alkoholijoobes. Tunnistab probleeme kuid süüdistab teist. Isik on egotsentriline, sest ta näeb ainult neid alternatiive, mis võivad temale kasulikud olla. Tema puhul on ohustatud juhuslikud kodanikud. Oht seisneb vägivalla kasutamises eesmärgiga saada materiaalne kasu, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem siis, kui kinnipeetav on joobes ning märkab teiste inimeste käes väärtuslikuid esemeid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Aleksandr Volontsevitšil puuduvad tingimused elektroonilise järelevalve rakendamiseks aadressil xxx, kuna korteri valdaja kinnipeetava õde, V. S. ja kinnipeetava ema, M. V. keelduvad kinnipeetavat enda juurde elama võtmast ning elektroonilise seadme paigaldamist antud korterisse. Aleksandr Volontsevitš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Migratsiooniametist teatati talle kirjalikult, et tema taotluse läbivaatamine pikendatud oktoobri lõpuni
- peale vabanemist võib ta elama minna oma ema ja õe korterisse. Kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealust võiks vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna tal puudub elu- ja töökoht. Isik on varem korduvalt kohtulikult karistatud ning viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Vangla märgib, et isik on vägivaldse iseloomuga. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Aleksandr Volontsevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Elektroonilise valvega vabastamine on välistatud juba sellel alusel, et xxx korteris elamikud – kinnipeetava ema ja õde – ei andnud oma nõusolekut korterisse elektroonilise seadme paigaldamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib A. Volontsevitši ennetähtaegse vabanemise võimalust ilma elektroonilise valveta. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Volontsevitši isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut varem korduvalt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, kokku viiel korral. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod. Ida-Viru Maakohtu 14.02.2005 kohtuotsusega mõisteti ta süüdi röövimises ja karistati vangistusega 3 aastat katseajaga 18 kuud, pani toime katseajal uue teise astme kuriteo ligikaudu 4 ja pool kuud hiljem juunis 2005. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-12) nähtub, et katseajal on süüdimõistetut karistatud ka korduvalt väärteokorras avaliku korra rikkumiste eest 4 korral, liiklusseaduse rikkumise eest 1 korral ja 7 korral alkoholiseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Aleksandr Volontsevitši suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest, on välja kasvanud isikuvastased kuriteod (Ida-Viru Maakohtu 14.02.2005 kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 200 lg 1 alusel). See näitab, et Aleksandr Volontsevitši käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal neljal korral karistatud distsiplinaarkorras, sealjuures 3 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Juunis 2008 on teda karistatud rikkumiste eest 3 korral: 12.06.2008 karistati noomitusega, selle eest et ta 16.05.2008 hommikuse loenduse ajal sikutas vanglaametnikku patsist.12.06.2008 karistati kartserisse paigutamisega 5 päevaks, kuna 15.05.2008 kasutas ebatsensuurseid väljendeid vangla administratsiooni, raamatukogu ja arstide kohta. 20.06.2008 karistati kartserisse paigutamisega 7 päevaks, kuna 02.06.2008 eiras vanglaametniku korraldusi. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Aleksandr Volontsevitš oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole Aleksandr Volontsevitši suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod näitavad, et tema kuritegelik käitumine on progresseeruv ja omandanud oluliselt raskema vormi ning puudub motiveeritus asuda seaduskuulekalt käituma. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka see, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikuttõendav dokument ning elamis- ja tööluba, mis omakorda raskendab ametlikult tööle asumist aga iseseisva sissetulekuallika puudumine on üheks ohufaktoriks. Kindlat töökohta ei ole isikule ükski ettevõte taganud. Vabanedes Aleksandr Volontsevitšil puudub ka kindel elukoht, kuna kriminaalhooldusametniku vestluslehest (kohtutoimik lk 6-8) nähtub, et korteri omanik kinnipeetava õde, V. S. ja temaga koos elav kinnipeetava ema, M. V. keelduvad kinnipeetavat enda juurde elama võtmast. Rahvastikuregistri andmetel (seisuga 21.10.2008) puudub A. Volontsevtšil elamiluba. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Aleksandr Volontsevitši poolt toimepandud kuritegude 3
(4)asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Volontsevitši temale Viru Maakohtu 07.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)