4-06-3588\1

4-06-3588 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-3588 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Daniel Laasi kaebus AS Favalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja 31.07.2006 koostatud otsusele nr 0113032246 Daniel Laasi karistamises 7 Ühistranspordiseaduse § 54 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Paavo Paal Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Daniel Laas, ik: 39203080871, elukoht: xxx Kaitsja: advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
3. Tühistada AS Favalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja 31.07.2006 koostatud otsus nr 0113032246 Daniel Laasi karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni.
4. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel, so otstarbekuse kaalutlusel.
5. Riigi õigusabi andmise korras määratud kaitsjale makstud tasu summas 997 krooni ja 10 sendi ulatuses jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 19.10.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Favalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja 31.07.2006 koostatud otsusega nr 0113032246 karistati Daniel Laasi Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni selles, et D.Laas 15.07.2006 kella 11.31 ajal sõitis bussis liinil nr 16 sõiduõigust tõendava dokumendita. Otsusele esitas Daniel Laas kaebuse, leides, et rahatrahvi määra tuleks vähendada. Teda peeti kinni bussis nr 16, kuid tal oli talong olemas, kuid oli unustanud selle komposteerida. Juba aastaid kasutab kuukaarte ja ühekordne talong oli ostetud seetõttu, et veetis suve suvilas ning kuukaardi jaoks vajadus puudus. Kuna sõidab ühekordse piletiga väga harva, siis unustas talongi komposteerimata. See ei võta temalt piltetita sõitmise süüd, kuid see oli esmakordne juhus. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et tuli suvel vaid kolmeks päevaks linna ja pidi seejärel tagasi minema maale suvilasse. Unustas talongi komposteerida, kuigi plaanis oli sõita vaid üks peatus. Õpib kaheksandas klassis, varem ei ole kunagi piletita sõitnud. Kaitsja leidis, et tegemist on alaealisega, keda ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud. Menetlusalune isik õpib koolis ning tegemist juhusega, kus isik, kes on harjunud kasutama kuukaarti, kasutas üksiku korra ühistransporti suve jooksul ning unustas talongi komposteerida. Seetõttu tuleks menetlus väärteoasjas lõpetada kas otstarbekuse kaalutlustel või kohaldada KarS § 87 sätteid. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tõepoolest esinevad kaebaja käitumises karistust kergendavad asjaolud, kuid arvestades seda, et tegemist on alaealisega, keda ei ole varem taolise väärteo toimepanemise eest karistatud, siis nõustub kohtuväline menetleja kaitsja ettepanekuga ning peab võimalikuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on põhjendatud asjaolusid, mis tingisid kaebaja sõitmise ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, kuid seda põhjendust saab võtta kui vabandust. Kuivõrd kaebajat ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise karistatud, siis asub kohus seisukohale, et oleks piisav alus määratud karistuse vähendamiseks, kuivõrd senise kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras kui puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning eelnimetatud asjaolude ilmnemisel vastavalt siis kas vähendatakse või suurendatakse määratavat karistust. Kaebajale inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut, so kuni 600 krooni. Kaebajale on määratud karistus 7 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavana. Kohtuvälise menetleja andmetel ei ole menetlusalust isikut varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning võiks järeldada, et väärteo toimepanemine on menetlusaluse isiku elus juhuslik õiguserikkumine ja tegemist ei ole süstemaatilise õiguserikkujaga, millised asjaolud võiks tingida karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni alammääras. Seejuures aga arvestab kohus asjaoluga, et kaebaja puhul on tegemist alaealisega, kes väärteo toimepanemise ajaks oli alles jõudnud vanusesse, mis tingis tema süüvõime. Samas on kaebaja puhul ka tegemist kooliõpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek. Eelnimetatud asjaoludel asub kohus seisukohale, et uute õiguserikkumiste vältimine ei pea antud juhul tulenema määratavast karistusest või selle määrast, vaid sellest, et kaebaja on tema suhtes alustatud väärteomenetluse tulemusel aru saanud, et väärteo toimepanemisele järgneb karistus ja kohtu arvates puudub vajadus kaebaja karistamiseks 2 rahatrahviga, kuivõrd karistuse eesnärk, so võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest on juba saavutatud sellega, et kaebaja peeti väärteo toimepanemiselt kinni ja ta sai aru saabuvast tagajärjest. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse võib tühistada VTMS § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 sätete kohaselt. Märt Toming kohtunik 3