← Eesti

4-07-3321\9

4-07-3321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruaril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07- 3321 Kohtunik Külli Iisop Sekretär Anna Ivanova Kohtuistungi toimumise aeg 07.02.2008.a Väärteoasi Dmitri Bahmatovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 19.06.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2376, 07,
  2. Kaebuse esitaja Dmitri Bahmatov (isikukood 37512182755; elukoht: XXX; töötab OÜ-s BDV Invest) Aleksei Ratnikov Kaebaja esindaja Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmemetluse talituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta Dmitri BAHMATOV´i kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 19.06.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2376,07,004137 muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. 2 Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud kohtuotsuse koostatakse vaid pärast kassatsiooniteate esitamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast teate saamist.
  3. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 19.06.2007.a otsusega väärteoasjas määras Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist V. Vane D. Bahmatov´ile liiklusseaduse (LS) § 74´22 lg 2 alusel rahatrahvi 35 trahviühikut s.o. 2 100 krooni ning lisakaristusena § 74`22 lg 4 alusel võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis D. Pahmatov mootorsõidukit 24.05.2007.a. kella 22.05 ajal Kose vallas Tallinn-Tartu mnt. 35-ndal kilomeetril, s.o. asulavälisel teel kiirusega 129 km/h +/- 4 km/h, kus lubatud sõiodukiirus oli 90 km/h, ületas seega lubatud sõidukiirust 35 km/h. Esitatud kaebuses palub D. Bahmatov tühistada lisakaristuse äravõtmine kaheks kuuks ja väidab, et teo toimepanemise hetkel ei olnud teel kaasliiklejaid, ta ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda, teekate oli seal kuiv ja nähtavus hea. Oma tööst tingituna peab ta pidevalt oma autoga sõitma Eestis ja Euroopas. Juhtimisõiguse äravõtmine võib negatiivselt mõjutada tema firmade käekäiku, kus ta on juhatuse liige. See võib omakorda kaasa tuua ekspordi vähenemise, töökohtade koondamise ja riigi maksude kahanemise. Kaebaja ja tema esindaja jäid kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ning palusid tühistada lisakaristuse ning märkisid, et selle kohaldamise vajalikkust pole otsuses põhjendatud, samuti ei näe seadus ette lisakaristuse kohaldamise kohustuslikkust. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. D. Bahmatovi poolt tahtlikult toime pandud tegu on suure ohtlikkusega. Tema enda mõjutamiseks, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.
  4. Kohtu seisukohad ja põhjendused. 2.
  5. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, leiab, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt juhindub kohus sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis D. Bahmatov mootorsõidukit asulavälisel teel (lubatud kiirus 90 km/h) kiirusega 129 km/h (+/-4 km/h), millega ületas kiirust vähemalt 35 km/h. Menetlusaluse isikuna on D. Bahmatov kiiruse ületamist tunnistanud ja väitnud, et kiirustas koju peale rasket tööpäeva. Oma süüd tunnistas ta ka kohtuistungil ja kahetses toimepandut. Leidis samas, et selliselt kiirust ületades ei tekitanud ta liiklusohtlikku olukorda, teed tunneb hästi, tal on suur sõidukogemus ning avariid võid ühtegi raskemat üleastumist ta varasemalt toime pannud ei ole. Kiiruse ületamine protokollis näidatud ulatuses on tõendamist leidnud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, kus on fikseeritud nii kiirusmõõteseadme kasutamise käik kui tulemus. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu, 3 vastuväiteid ta sellele esitanud ei ole. Lubatud sõidukiirust on ületatud mitte vähem kui 35 km/h. Kohus leiab, et D. Bahmatovi poolt juhitud sõiduautoga Porsche Cayennes registreerimismärgiga 55 ZHC kiiruse ületamine 24.05.2007.a. Tallinn-Tartu mnt.35.km-l on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi, s.o. mootorsõiduki juhi poolt suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. D. Bahmatovi tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. 2.
  6. KarS § 56 alusel on isiku karistamise aluseks tema süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Analoogse väärteo eest on D. Bahmatovit karistatud kolm kuud enne arutatava väärteo toimepanemist ning siis piirduti vaid rahatrahviga. Lisakaristus jäeti kohaldamata. Ta on toime pannud ka teisi liiklusalaseid üleastumisi. Karistatus nende eest on kustumata. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti oma otsuses märkinud, et varasemad karistused pole suutnud D. Bahmatovit mõjutada seaduskuulekalt käituma. Kohus nõustub ka menetleja põhjendustega selles osas, et kiiruse ületamine on üks peamisi põhjusi liiklusõnnetuste põhjustamisel ning kujutab suurt ohtu kõigi kaasliiklejate elule ja tervisele. Ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kohtu arvates ei ole D. Bahmatov aru saanud, et tema poolt toimepandud väärteod kahjustavad liiklusalast ohutust ning tema mõjutamiseks on vajalik olnud lisakaristuse kohaldamine. Põhikaristust (rahatrahvi) ei ole D. Bahmatovile määratud sanktsiooni ülemmääras ning lisakaristus on määratud sanktsiooni keskmises määras, mistõttu kohus leiab, et D. Bahmatovi karistuse kergendamiseks alust ei ole. Oma tööülesannete täitmiseks on kaebajal võimalik palgata autojuht või leida muid võimalusi liiklemiseks. Isiklikud ebamugavused ka kitsendused 2 kuu jooksul ei kaalu üles liiklusohutuse turvalisust ega saa olla kõrgemale seatud õiguskorra tagamise huvidest. Mõistetud põhi- ja lisakaristus vastab D. Bahmatovi süü suurusele ning on vajalik tema mõjutamiseks, et mitte toime panna uusi liiklusalaseid süütegusid. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS §-st 132 p-1, jätab kohus kaebuse rahuldamata ning 19.06.2007.a. otsuse muutmata. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.