Kohtuvälise menetleja esindaja: Aivar Hirs Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Igor Kaasik, IK: 37301162759, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Igor Kaasiku kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 18.08.2006 otsusele nr 2314,06,014705, millega Igor Kaasikut karistati LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 18.08.2006 otsus nr 2314,06,014705 Igor Kaasiku karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 10.10.2006. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissari Villu Vane 18.08.2006 otsusega nr 2314,06,014705 karistati Igor Kaasikut LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses,
Otsusele esitas Igor Kaasik kaebuse, milles palutakse otsus uuesti läbi vaadata määratud lisakaristuse osas, kuivõrd kaebaja töötab ASs L -S ning tema töö on täielikult seotud mootorsõiduki juhtimisega. Vastasel juhul kaotaks ta oma töökoha ja ainsa sissetulekuallika. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja kohustub olema väga püüdlik juht ning ei tee enam selliseid tegusid. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et pärast vaidlustatud otsust karistati teda vaid selle eest, et tehnoülevaatus oli tegemata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. KarS § 56 alusel on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse eesmärgiks on mõkutada isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Senised karistused aga ei ole kaebajat mõjutanud, kuivõrd pärast otsuse tegemist 18.08.2006 on teda veel kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Otsused on aga saadetud sundtäitmisele. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud väärteotoimiku materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ega saa olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Kaebaja esitatud kaebusest ja kaebaja esinemisest kohtuistungil nähtub, et kaebajal on vajalik mootorsõiduki juhtimise olemasolu, kuivõrd tema töö on seotud otseselt mootorsõiduki juhtimisega ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tingiks töö ja sissetuleku kaotuse. Kohus asub seisukohale, et kaebaja väidet ei saa võtta lisakaristuse kohaldamise tühistamise alusena. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebaja peeti kinni Laagna teel kella 08.50 ajal, so ajal, mil sellel teelõigul liiklus on tihe. Kinnipidamise põhjuseks oli juhtimiskeskusesse saabunud teade selle kohta, et sõiduauto XXX registreerimismärgiga xxx juht on arvatavasti joobes. Seega panid seda tähele teised liiklejad ning reageerisid politseisse helistamisega. Sellest saab järeldada, et keabaja sõidustiil äratas teiste liiklejate tähelepanu, kui just ei olnud teistele liiklejatele ohtlik. Menetlusaluse isiku lühikesest seletusest nähtuvalt on ta väitnud, et ta sõitis tööle. Kuivõrd kaebusest nähtuvalt seisneb kaebaja töö mootorsõiduki juhtimises, siis saab sellest teha järelduse, et I.Kaasikul oli plaanis sel päevalt veel jätkuvalt juhtida mootorsõidukit joobeseisundis. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebajat aastate jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt nii rahatrahvide kui ka arestiga, samuti juhtimisõiguse äravõtmisega ning seda just samalaadse väärteo toimepanemise eest. Pärast vaidlustatud otsust on teda karistatud uuesti kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Taolised andmed näitavad ilmselgelt kaebaja üleolevat suhtumist liikluskorda ja määratud karistustesse. Kaebuses on põhilise argumendina esitatud töö võimalikku kaotamist kui kaebajalt võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kaebaja, asudes juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes, pani toime tahtliku teo, st kaebaja oli ise ennast viinud joobeseisundisse ning asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Arvestades seda kui palju on kaebajat karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis oli ta ka teadlik sellest, et mootorsõidukit joobeseisundis juhtima asudes paneb ta toime tahtliku väärteo ning teda võidakse selle eest ka karistada. Seejuures teadis ta ka seda, et teda võidakse karistada ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, kuivõrd teda on sellise teo eest juba mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega karistatud. Seega suhtus kaebaja sellisesse 2 võimalikku saabuvasse tagajärge, so juhtimisõiguse äravõtmisesse ja töökoha kaotusesse ükskõikselt ning sellele vaatamata asus juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et Igor Kaasiku suhtes lisakaristuse kohaldamine on olnud põhjendatud ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakasristuse kohaldamise osas puudub. Arvestades seda, et tegemist on levinud ja samas teistele liiklejatele ohtliku väärteo toimepanemisega, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks menetlusaluse isiku isikuandmeid ja väärteo iseloomu arvestades põhjendamatu. Kohus leiab, et vähemalt sellel ajal, mil kaebajalt on juhtimisõigus ära võetud, on teistel liiklejatel ohutum liigelda ja lisakaristuse kohaldamise eesmärk ongi kõrvaldada liiklusest teistele ohtlikud liiklejad, andes liiklusest kõrvaldatule võimaluse järele mõelda ja analüüsida võimalikke tagajärgi, mis jäid saabumata seetõttu, et ta oli kinni peetud ja mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.