S § 63 lg 1 sätetele arestiga 5 (viis) päeva. 2. Martin Ulp süüdi tunnistada LS § 741 lg 2;
S § 63 lg 1 sätetele arestiga 5 (viis) päeva. 3. Martin Ulp süüdi tunnistada LS § 741 lg 2;
S § 63 lg 1 sätetele arestiga 5 (viis) päeva.
17.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 800820 selles, et 17.08.2006 kella 14.25 ajal Tondi 37 maja juures Tallinnas peatati sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Martin Ulp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis sõidukit liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ja esitamiseks puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis, millega rikkus LE § 70 p 1 ja 70 p 2 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ja
20.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 765444 selles, et 20.08.2006 kella 22.35 ajal Tondi ja Lõokese tänavate ristmikul Tallinnas peatati sõiduauto Xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Martin Ulp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis sõidukit liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ja esitamiseks puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis, millega rikkus LE § 70 p 1 ja 70 p 2 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ja
17.08.2006 kell 07.35 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas M.Ulp, et sõitis autoga Xxx ilma juhilubadeta ja sõiduki numbrid olid: esimene valesti paigaldatud ja tagumine vale number kuna hommikul olid numbrid ära lõhutud ja maha visatud. Puudub kindlustus kuna see on aegunud ja uus tegemata. 20.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik väärteoprotokolli märkinud, et sõitis auto Xxx ilma et omaks juhilube. Sõitis Tallinn-Väiksest suunaga Tondile et auto garaaži viia Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud 01.11.2006, mistõttu oli teadlik asja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et liiklusalaste väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et Martin Ulbil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Peale selle on ta kõigil juhtudel juhtinud mootorsõidukit liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ja tal ei olnud esitada liikluskindlustuse poliisi. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on korduvalt kinni peetud samalaadse liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest, seejuures ka kaks korda ühe päeva jooksul ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta 2 järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning sõidukiga, millel puudub kohustuslik liikluskindlustus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, seejuures kinnitades mootorsõidukile ka registreerimismärgi, milline sõidukile ei kuulu, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2; 745 ja
lg 2 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2; 745 ja
Menetlusalune isik on nelja päeva jooksul 3 korda kinni peetud samasuguste rikkumiste toimepanemise tõttu, so juhtimas sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja juhtides sõidukit, millel oli sõlmimata liikluskindlustus. Kõigil kordadel on ta teo toimepanemist tunnistanud ja teda on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Pärast väärteoprotokolli koostamist on ta aga jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete ja ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega enam kui 116 660 krooni ulatuses, millest on tasutud 1748 krooni. Senini on määratud rahatrahvid tasumata. Määratud rahatrahvidele ja lühiajalistele arestidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Menetlusalusel isikul legaalne sissetulek puudub ja senised trahvid on tasumata. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud ja pärast menetlusesemeks olevat esimest väärtegu jätkas ta vaatamata kinnipdamistele uute samalaadsete väärtegude süstemaatilist toimepanemist, siis peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule väärtegude toimepanemise eest karistuseks aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest keskmises määras. Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 3 korral toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo ning nendest kordadest 3 korral on ta samaaegselt, seega ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule toime pannud ka
Eelmärgitud väärtegude toimepanemise eest karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1 sätetest, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 745 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut ning
lg 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistus LS § 741 lg 2 sanktsiooni järgi. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.