4-06-3983 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-3983 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Põhja Politseipref

§ 70

alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Menetlusosalised Menetlusalune isik: Andrey Guzanov, IK: 36008116017, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Andrey Guzanovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Benita Põder 06.09.2006 kiirmenetluse otsusele nr 2317,06,005337

§ 70alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Benita Põder 06.09.2006 kiirmenetluse otsus nr 2317,06,005337

§ 70

alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.11.

1. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli Benita Põder 06.09.2006 kiirmenetluse otsusega nr 2317,06,005337 karistati Andrey Guzanovit AS § 70 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Otsusele esitas Andrey Guzanov kaebuse, leides, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ning menetlus väärteoasjas lõpetamisele. Kaebuses asuti seisukohale, et väärteoasja menetlemisel rikuti menetlusnorme ja tema õigusi. Peale selle ei ole läbi viidud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, mistõttu puudus alus tema karistamiseks AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde ja seletas, et ta oli ravimite mõju all ning järgmisel päeval oli ka haiglas ravimite üledoosi tõttu. Ravimitest olid tingitud ka kõrvalnähud, so agressiivsus ja ebaadekvaatsus. Tunnistaja B P seletas, et teab menetlusalust isikut seoses väljakutsega Sõpruse pst 213 maja juurde, kuhu oli väljakutse ka paar tundi varem sama isiku pärast, kuivõrd alkoholijoobes ja agressiivne isik püüdis tungida võõrasse korterisse. Läks koos paarimehega liftiga üles üheksandale korrusele ja siis hakkasid alla tulema ning leidsid menetlusaluse isiku kolmandalt korruselt vastu seina toetumas. Küsimusele mida ta seal teeb vastas menetlusalune isik, et pole nende asi ning lahkumast keeldus. Viisid menetlusaluse isiku välja, kus ta muutus agressiivseks ja tuli kasutada käeraudu. Viidi osakonda, kus osutas vastupanu, pandi kõhuli. Kambris läks kallale narkomaanile ja paigutati eraldi kambrisse. Alkoholijoove tehti kindlaks kõnehäirest, tuikumisest, silmadest ja alkoholi lõhnast suust. Ekspertiisi viia ei saanud, sest ta oli agressiivne. Alkomeetri kasutamine oli ka välistatud, sest küsitakse kas on suuteline puhuma, keeldus puhumisest. Sel juhul paigutatakse kambrisse ja kui on muutunud adekvaatseks, siis mõõdetakse. Antud juhul seda ei tehtud. Nägi, et menetlusalune isik on joobes, samuti nägi seda kambri töötaja, kokku viis politseiametnikku nägid seda. Samuti saab seda tunnistada isik, kes politsei välja kutsus, tema andmed on olemas. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoasja kirjalike materjalide, tunnistaja ütluste ja kohtuistungil vaadatud turvakaamera salvestustega politseiosakonnas toimunu kohta alates menetlusaluse isiku politseiosakonda toimetamisest kuni kambrisse paigutamiseni ja hiljem menetlusaluse isiku kambrist välja toomise ja politseiosakonnast lahkumiseni on menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine tõendatud ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiivide, väärteotoimikus leiduvate kirjalike materjalidega ning politseiasutuse turvakaamerate salvestustega, asub seisukohale, et videosalvestustest võib järeldada, et menetlusalusel isikul võivad olla koordinatsioonihäired alkoholijoobest ja politsei väljakutsumise põhjuseks võis samuti olla asjaolu, et menetlusalune isik oli alkoholijoobes. Samas on alkoholijoobe osas tunnistajana üle kuulatud vaid üks politseimaetnikest, so Aleksei Larionov. Muid andmeid menetlusalusel isikul joobe tuvastamise kohta ei ole kogutud. Isiku karistamise aluseks on isiku süü ning süü peab olema tõendatud süüteomenetlust reguleerivate sätete kohaselt, seega kas väärteomenetluse või kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt. Antud juhul on tegemist Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteokoosseisuga, kus väärteokoosseisu oluliseks tunnuseks on isikul esinev alkoholijoove. Selleks, et isikut karistada AS § 70 järgi peab isik olema avalikus kohas ja joobnud olekus. Joobe tuvastamiseks on ette nähtud vastav kord ning see on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr
2. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 3 kohaselt on joobeseisundi tuvastajaks kas seaduses sätestatud ametiisik või arst. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt A.Guzanovit tervishoiuasutusse joobe tuvastamiseks ei toimetatud. Seega pidanuks joobe tuvastama ametiisik. Sama korra § 5 kohaselt saanuks joovet tuvastada ametiisiku poolt indikaatorvahendi või mõõteriistaga, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei tehtud ka seda. Seega juhul, kui joobeseisundi tuvastamine ei ole võimalik indikaatorvahendi või mõõteriistaga ja isikut ei ole võimalik toimetada tervishoiuasutusse, tuvastab ametiisik isiku joobeseisundi sama korra § 5 lg 3 sätete kohaselt kahe tunnistaja juuresolekul väliste joobetunnuste põhjal. Seega pidanuks väärteoasja menetlev ametiisik väärteoasjas üle kuulama kaks isikut ning kuivõrd korra kohaselt peab joove olema tuvastatud kahe tunnistaja juuresolekul, siis tuleb need isikud, so vähemalt kaks isikut tunnistajana üle kuulata ning tunnistaja ülekuulamisprotokollis peavad olema menetlusaluse isiku välised joobetunnused fikseeritud. Väärteoasjas on tunnistajana üle kuulatud vaid üks politseiametnik, kes on pidanud vajalikuks märkida protokolli lõpus seda, et menetlusalusel isikul olid alkoholijoobe tõttu kõne- ja koordinatsiooni häired. Samuti on märgitud, et menetlusalune isik joobnud olekus käitus agressiivselt ja lärmas. Seejuures ei ole sõnagi selle kohta, et menetlusalusel isikul oleks olnud alkoholi lõhna suust. Kuigi kohtuistungil loetles väärteoasja menetlenud politseiametnik terve rea menetlusalusel isikul esinenud joobetunnuseid, mida oleks saanud kinnitada veel viis politseiametnikku ja kõrvaline isik, kes politsei välja kutsus, ei ole neist kedagi peale ühe tunnistajana üle kuulatud ja menetlusaluse isiku joove on tegelikkuses jäetud tuvastamata ja vormistamata ning on piirdutud vaid kiirmenetluse otsuse tegemisega. Turvakaamera salvestusest nähtuvalt viibis aga mitu menetlusaluse isiku politseiasutusse toimetanud politseiametnikku pikemat aega samas ruumis ning oleks olnud piisavalt aega nende ülekuulamiseks ja menetlusaluse isiku väliste joobetunnuste fikseerimiseks. Kohus asub seisukohale, et taolistel asjaoludel, kus ametiisik on eiranud väärteokoosseisu koosseisulise tunnuse tuvastamiseks ette nähtud menetlusnorme, on menetlusaluse isiku süü jäetud kindlaks tegemata ning seetõttu ei ole ka tõendamist leidnud menetlusalusele isikule inkrimineeritud teo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus tühistamisele ning väärteoasjas menetlus lõpetamisele. Märt Toming kohtunik