Väärteoasi nr 4-08-5668 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli
- a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5668 Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Menetlusaluse pooled MAGNUS GUSS (isikukood 38303052736; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkaitsja advokaat Ivo Kütt Lõuna PP esindaja Günter Pedosk Väärteoasi MAGNUS GUSS kaebus kohtuvälise menetleja otsusele (Lõuna PP 21.05.
- otsus väärteoasjas 2602,08,009282). RESOLUTSIOON Jätta MAGNUS GUSS kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 18.08.
- Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetlusalune isik esitas kohtule 06.06.
- kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Määrusega 10.06.
- võttis kohus kaebuse menetlusse. 1
(3)Kaebuse kohaselt karistati menetlusalust isikut liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud kiirust. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, millistel motiividel on kohaldatud lisakaristust sellisel määral. Juhtimisõiguse omamine on menetlusalusele isikule väga oluline seoses tööülesannete täitmisega. Töökoha kaotus tooks raskeid tagajärgi ka lähedastele isikutele. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja materjalid. Kohus menetles kaebust VMS § 123 lg 2 kohaselt, so arutas väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus uuris asjas järgmisi tõendeid:
- menetlusaluse isiku seletused kohtueelsel menetlusel ja kohtus
- õiend varasemate väärtegude toimepanemise kohta. Menetlusaluse isiku seletuse kohaselt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemise asjaolusid ta ei vaidlusta. Kiirus oli nii, nagu protokollis märgitud, kiirus kasvas vahetult möödasõidu sooritamisel. Varasemalt on samuti olnud sarnaseid rikkumisi. Menetlusaluse isiku töö iseloomu tõttu on aastased läbisõidud väga suured. Juhtimisõiguse kaotamisel tuleks tööd ikkagi teha nt autojuhti kasutades, mis oleks kulukas. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on karistus õige ning selle muutmisega ei ole nõus. Tegemist oli topeltmöödasõiduga, mis on väga ohtlik manööver ning kiiruse ületamine oli üle 40 km/h. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Asjas ei ole vaidlust menetlusaluse väärteoprotokollis kirjeldatud teo asjaolude osas. Menetlusalune isik kinnitas, et juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning ületas lubatud kiirust. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegevus kvalifitseeritud Liikluseeskirja § 124 p 2 (LS) ning Liiklusseaduse § 7422 lg 3 (LS) järgi. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 136 km/h millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. LE § 126 p 2 kohaselt onlubatud suurim sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Antud juhul oli menetlusalusel isikul fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 41 km/h. Kiiruse ületamist menetlusalune isik ei vaidlustanud. LS § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga; lg 4 kohaselt võib kohaldada lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ühest kuni kolme kuuni. Kohus leiab asja menetlemise põhjal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemises, teda tuleb karistada. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on kooskõlas asjaoludega ning vastab oma rangusega menetlusaluse isiku teole. 2
(3)Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda seletustega toimunu kohta, samuti kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku varasemat käitumist on vajalik tema suhtes lisakaristuse kohaldamine. Eelnevalt on isiku toime pannud korduvalt liiklusalaseid väärtegusid. Karistuse eesmärgi saavutamine lühema lisakaristuse kohaldamisel on vähetõenäoline, kuna toimepandud rikkumine on rakse. See väljendub ka seaduses sätestatud aresti kohaldamise võimaluses antud rikkumise puhul. Menetlusalune isik vajadus seoses elukoha ja töö iseloomuga pidevalt kasutada mootorsõidukit ei saa olla aluseks lisakaristuse vähendamisele. Karistuse kohaldamise üks eesmärk ongi tekitada menetlusalusele isikule ebamugav olukord, mis sunniks teda tulevikus hoiduma seadusevastasest käitumisest. Töötamine ei ole selline erakordne asjaolu, mis tooks kaasa vajaduse tõsiselt kaaluda selle kohaldamise otstarbekust. Menetlusalusel isikul on võimalus korraldada oma elu ja töötamine selliselt, et lisakaristuse kehtivuse ajal ta kasutab kas ühistransporti või autojuhti. Kohus teeb asjas otsuse VMS § 132 p 2 kohaselt. Kohtunik: 3
(3)