4-06-3552\1

4-06-3552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-3552 Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Šalva Mamutšarašvili (ik: 38305300300, elukoht: xxx, töökoht: puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
3. Šalva Mamutšarašvili süüdi tunnistada LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
4. Šalva Mamutšarašvilile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Šalva Mamutšarašvili poolt aresti kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 04.12.2006 Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.09.
5. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.07.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 812591 selles, et 18.07.2006 kella 16.05 ajal Majaka põigis Tuha ja Pae tänavate vahel Tallinnas peatati sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Šalva Mamutšarašvili, kellel oli 1 juhtimisõigus peatatud, millega rikkus Š.Mamutšatašvili LE § 70 p 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märkinud, et sõitis Majaka põiki mööda ja tahtis minna Mahtra tänavale. Juhiluba oli kodus. Tuli välja, et juhtimisõiguse äravõtmise aeg ei olnudki lõppenud. Arvas, et võis juba sõita. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma varasemate ütluste juurde ja arvas, et tähtaeg on möödas. Käis registris ja öeldi, et aasta pärast juba võib. Registris käis tihti, pidevalt uuris asja. Esialgu võeti pooleks aastaks. Käis lubadel järel, sõitis kodumaale. Siis tuli tagasi ja avastas, et kaheks aastaks ära võetud. Pärast seda läks jälle registrisse, siis öeldi, et peab uuesti tegema teooriaeksami. Andis eksami ära. Auto on isa oma. Isa teadis, et juhtimisõigust ei ole. Viimase aasta jooksul ei tea, ehk kaks-kolm korda karistati. Kogu aeg tasub täituri kaudu 500 krooni kuus. Algul oli ametlikult tööl, kuid siis tulid täituri nõuded ja tööandja ütles, et mis edasi saab. Oleks saanud töödejuhatajaks. Nüüd on mitteametlikult tööl. Käis Rahumäel, et saaks arestiga asendada. Pole sellist palka, et ära maksta kõiki trahve. Varem pole arestiga karistatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et liiklusalaste väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et menetlusalusel isikul oli juhtimisõigus ära võetud. Tuleks arestiga karistada, hoidub trahvide tasumisest kõrvale, lõpetas töölepingu, sest täitur pidas kinni arvelt raha. Seetõttu, arvestades seda, et tegemist on esimese arestiga, siis määrata viis päeva. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul on juhtimisõigus peatatud, millest oli menetlusalune isik ka ise teadlik. Teda on korduvalt kinni peetud samalaadsete liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et ta mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud tegu toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena isiku poolt, kelle juhtimisõigus oli peatatud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete ja ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega 121 580 krooni ulatuses, millest on tasutud vaid tühine osa. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Menetlusalusel isikul legaalne sissetulek puudub, mistõttu puudub ka võimalus määratud trahve maksta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks aresti alammäära lähedasena, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 2