lg 4 alusel määrata Janno Järvele katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada Janno Järve täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 2 alusel määrata Janno Järvele katseajaks järgmised lisakohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest; 2) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust vähemalt 500 krooni kuus; 3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 4) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest ja vajadusel alluda ravile; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määrus Janno Järve suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vanglas kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Janno Järve karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Janno Järv on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.09.2005.a otsusega kriminaalasjas nr 1585/04
lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 4 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuse aeg 4 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Harju Maakohtu 30.05.2007.a määrusega vabastati Janno Järv vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.03.2009.a, millest esimeseks kolmeks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Tartu Maakohtu 15.08.2007.a määrusega pöörati täitmisele Janno Järvele Tartu Maakohtu 06.09.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2007.a ja lõpeb 21.06.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.09.2008.a. 03.09.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 27.10.2008.a seisuga on Janno Järvekandmata karistusaeg 7 kuud 25 päeva vangistust. Janno Järv on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 22.12.1989.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 2) 26.05.1995.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 2 aastat 5 kuud vabadusekaotust; 3) 16.10.1997.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 08.12.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 2300 krooni; 5) 24.09.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga, täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 19.03.2004.a määrusega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Janno Järve tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Janno Järv on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest, kriminaalhooldaja ettekandest ja ka Janno Järve enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on selged ja reaalsed eesmärgid, mis on seotud pere ja tööga ning ta on motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Janno Järv on avaldanud valmisolekut vabaduses läbida vajadusel alkoholi võõrutusravi ning probleemidega toimetulekuks pöörduda psühhiaatri poole. Vanglas on ta töötanud ja ka vabanedes poleks tal ilmselt probleeme töö leidmisega. Kohtunik leiab eelneva põhjal, et Janno Järve vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Vabastamine annaks talle parema võimaluse stabiilse elurütmi saavutamiseks kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Janno Järvele lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil ja lisaks ka toimetulekuks erinevate kuriteoriskidega tuleb talle panna kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluda ravile. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Janno Järve
Et stabiliseerida Janno Järve majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga koormavaks igapäevaelus, tuleb
lg 4 alusel panna süüdimõistetule kohustus hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid vähemalt 500 kr. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Janno Järve kandmata karistust on alla aasta, seega tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.