4-06-2850\1

Väärteoasi nr. 4 – 06 - 2850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Paul Keres kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2006 a. Paul Kerese kaebust otsusega väärteoasjas nr. 2230, 06, 001256 Paul Kerese suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses Paul Keres kirjeldab, et 23.05.2006 a. ta sõitis sõiduautoga Xxx mööda Pirita teed ning oma rumalusest ja ilusast ilmast mõtles korraks katsetada auto võimeid. Kiirendas het-keks sõiduki kiiruse üle sellel teelõigul lubatud kiiruse piirmäära ning vähendas kiiruse seejärel kohe kiiruseni 70 km/h. Liiklus sellel teelõigul oli suhteliselt hõre ja tema hinnangul puudus ka tema poolt lühiajalise piirkiiruse ületamisega tingitult võimalik suurem liiklusoht. Tema rikkumist märkas politseipatrull ja selja tagant lähenedes patrull andis vilkuritega peatumismärguande ja koheselt peatas sõiduki. Tema suhtes vormistati väärteoprotokoll, mille kohaselt ta oli sel teelõigul juhtinud mootorsõidukit 114 +- 8 km/h. Protokolli koostamisel ta oli igati abivalmis ja andis politseinikule kogu nõutava informatsiooni ja rikkumise põhjused. Ta tunnistas oma süüd ja avaldas puhtsüdamlikku kahetsust. LS § 74 – 22 väärteo eest kohaldatav karistuse maksimummäär on 50 trahviühikut ja temale mõistetud rahatrahv oli 40 trahviühikut. Ta leiab, et kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks ei ole kergendatud karistuse määramine piisav. KarS § 60 lg. 2 kohaselt ei ole kergendatud karistuse ülemmäär olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kohtuväline menetleja on teinud otsuse KarS § 56 lg. 1 alusel, kuid ta leiab, et antud juhul ilmnes väärteo toimepanemisel puhtsüdamlik kahetsus ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis on kvalifitseeritavad karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg. 1 p. 3 tähenduses. Ta leiab, et kohtuväline menetleja on käesolevas kaasuses määranud rahatrahvi, mis ületab kõiki mõistlikke ja kehtivas õiguses tulenevaid piire meelevaldselt ning rikkunud seega oluliselt karistuse määramise üldpõhimõtteid. Kohtuväline menetleja on põhjendamatult jätnud karistust kergendava asjaoluna arvestamata süüteo tuvastamisele kaasaaitamist. Eeltoodu alusel taotleb oluliselt vähendada mõistetud rahatrahvi. Kohtuistungil kaebaja jääb täielikult esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et käeoleval ajal ta õpib ning ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu mõistetud karistuse vähendamisega, kuid nõustub mõistetud karistuse – rahatrahvi – tasumist 6 kuu jooksul. Kaebaja poolt sõidukiiruse ületamine ohustab kaasliiklejaid ja tema enda elu, tervis ja vara on ohus. Harju Maakohtu 06.09.2006 a. kohtuotsusest lähtuvalt puhtsüdamlik kahetsus ei ole kiiruse ületamisel karistust kergendav asjaolu. Juhib kohtu tähelepanu sellele, et sõidukiirust antud teelõigul on ületatud väga suures ulatuses, sisuliselt on see ülemise piiri lähedal. Karistusregistri õiendist nähtub, et analoogseid rikkumisi on kaebaja toime pannud väga palju. Eelmised määratud rahatrahvid pole mõju avaldanud ja leiab, et määratud karistust vähendada ei saa. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et sündmuskohal Kerese poolt antud ütlustes ta tunnistab end kiiruse ületamises süüdi ning kahetseb tehtut südamest. Vastavalt kiirusmõõtmeseadme, Paul Kerese ütluste ja vormistatud väärteoprotokolli alusel kohtuväline menetleja koostas otsuse väärteoasjas ning Paul Kerese suhtes arvestati kergendavaks asjaoluks kahetsust ning karistust raskendavad asjaolud Kerese käitumises puudusid. Ülaltoodu alusel ja kogutud materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on otsuse vormistamisel arvestanud karistust kergendavaks asjaoluks Paul Kerese kahetsust, kuid lähtuvalt KarS § 60 lg. 2 kahetsus karistuse mõistmisel on jäetud arvestamata. Samas jälle kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et puhtsüdamlik kahetsus ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtul ei ole mingit alust arvata, et Paul Kerese poolt antud ütlused ja sündmuskohal tegutsemine ei ole kergendavaks asjaoluks. Vastavalt KarS § 57 lg. 1 p. 3 kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Samuti karistusregistri õiendist ei nähtu, et Paul Keres oleks samalaadseid rikkumisi toime pannud väga palju, sest registri õiendist nähtub, et analoogse väärteo Paul Keres pani toime poolteist aastat tagasi. Paul Kerese poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele asjaoludel, et kaebuses ta taotles karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust ja seda on arvestanud ka kohtuväline menetleja aga rahatrahvi mõistmisel vastavalt KarS § 60 lg. 2 sättele on puhtsüdamlik kahetsus jäetud arvestamata s.o. rahatrahv mõisteti maksimaalselt ligilähedane. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Paul Kerese kaebus. Tühistada Põhja Politseiosakonna Liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr. 2230, 06, 001256 Paul Kerese suhtes mõistetud rahatrahv 40 trahviühikut s.o. 2400 krooni Süüdi tunnistada Paul Keres LS § 74 – 22 lg. 2 järgi ja mõista uueks karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni Mõistetud rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a 10220023800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 4100064939 Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik