4-06-2978\1

Väärteoasi nr.4-06-2978 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 24. oktoobril 2006.a Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe, sekretär Anu-Mai Andevei, tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs, kohtuvälise menetleja tunnistus nr 30 kaebuse esitaja Gunnar Ivanov ja tema esindaja Maano Saareväli osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 23.10.2006.a Ees – ja perekonnanimi: Gunnar Ivanov, isikukood: 37102176524 Sünniaeg : 17.02.1971.a Venemaal Kodakondsus: EV kodakondsus, kõrgharidus varem väärtegude korras karistatud; Elukoht: xxx Töökoht: OÜ F , emakeel vene keel kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Kairi Palits poolt 26.06.2006.a.väärteoasjas nr 2314,06,011008 tehtud otsuse peale LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahvi 10200 kr ja LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks tühistamise nõudes. G.Ivanov ja tema esindaja paluvad kohtuistungil otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Nad ei vaidlusta määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja ei ole lisakaristuse tühistamisega nõus, kuna kaebuse esitaja on toime pannud talle inkrimineeritud väärteo. Karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja järginud seadust. G.Ivanov räägib, et juhiload on tema töös vajalikud ametisõiduki juhtimiseks. Ta kinnitab, et alates 02.01.2006.a töötab ta FOÜ-s müügijuhina. Tema tööleping sisaldab muuhulgas juhilubade olemasolu tingimust. Tema töö iseloom eeldab autoga liikumist, s.t. müügitöö juhtimist terves baltikumis ja juhilubade äravõtmine tähendab sisulist töökoha kaotust. Tema naine on väikese lapsega kodus ning pere ülalpidamine lasub temal. Ta ei vaidlusta määratud rahatrahvi, kuid leiab, et tema rikkumine ei ole nii suur, et karistuseks ära maksta ühe kuu töötasu ja olla ilma juhtimisõiguseta 4 kuud. Kaebuses põhjendab ta sündmust nii: „..ilmselt hindas oma seisundit ebaõigesti. Ta ei kavatsenud sõidukit joobeseisundis juhtida. 05.06.2006.a lõunastas ta äripartneriga ning lõunasöögi kõrvale jõi õlut. Ärikohtumise lõppedes suundus ta edasi tööle eesmärgiga sõita Miiduranna sadamasse. Ta tundis end kainena, ei kartnud, et õlu võib joobeseisundi tingida. Alkomeetrisse puhudes süttis punane tuli. Ta väljus sõidukiga hotell Regatt parklast ning teda peatati Purje tn-l. Ta jõudis roolis olla vaid mõnesaja meetri pikkusel teelõigul. Tema puhul ei ole lisakaristuse kohaldamine obligatoorne. “ Esindaja M.Saareväli leiab, et Gunnar Ivanov oli tarbinud enne kinnipidamist alkoholi, oli ärilõunal joodud pool liitrit õlut, mille mõju hindas lihtsalt valesti. Joobeseisundi protokolli pöördel on märgitud joobeseisundile iseloomuslike tunnuste esinemine, neid ei saanud kaebaja 2 väidete kohaselt aga olla. Need on protokollile märgitud kui tüüpilised joodetunnused. Need pole koostatud kaebaja poolt, tal puudus võimalus seda ka mõjutada. Sai mõjutada vaid läbi oma ütluste. Pool liitrit õlut ei tekita koordinatsioonihäireid, pehmet keel ja taarumist. Kaebaja ei saa mõjutada sündmuste käiku muuga peale selle, et kahetseb seda olukorda, kus hindas ebaselgelt oma tervislikku olukorda. Ta on saanud sellest juhtumist kogemuse, mis aitaks teda tulevikus analoogsetest olukordadest hoiduda. Politseiprefektuuri esindaja Aivar Hirs ei ole lisakaristuse tühistamisega nõus, kuna karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja järginud seadust. Protokoll on koostatud õigesti. G.Ivanov suhtes ei ole menetleja tuvastanud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, kellele varem on määratud Liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahve. Ta palub jätta otsus muutmata. Süüd tõendavad lisaks G.Ivanov poolt antud selgitustele ja ütlustele toimikus olevad dokumentaalsed tõendid: - otsus väärteoasjas (lk 5), mille kohaselt G.Ivanovile määrati rahatrahv ja juhilubade äravõtmine joobes juhtimise eest 05.06.2006.a; - väärteoprotokoll 05.06.2006.a, mille kohaselt joobes juhtimine toimus G.Ivanov poolt Pirita teel liikudes Narva mnt suunas (lk 12), protokolliga on ta tutvunud; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juht on alkoholi joobes (lk 13); - protokolli indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel kohaselt kasutati joobeseisundi tuvastamisel kalibreeritud LION SL-i, näit värvus punaseks ja tuvastati alkoholijoove (lk 14); - ülekuulamisel G.Ivanov tunnistas 0,5 l õlle joomist lõunal ja autoroolis olemist (lk 15); - teda on varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, rahatrahvid on tasutud (lk 20); -töölepingu kohaselt töötab G.Ivanov alates 02.01.2006.a FOÜ-s müügijuhina ( lk 27-30); - tema 9 kuu keskmine palk on 10 804 krooni (lk 26); - G.Ivanovi iseloomustatakse positiivselt, talle on vajalik juhtimisõiguse olemasolu (lk 25). Kohus leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. G.Ivanovile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. G.Ivanovi süü väärteo toimepanekus on tõendatud. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole väärteoasjas vastulauset esitanud. G.Ivanov ja tema esindaja kinnitasid, et palga ära võtt on raske karistus. Ei tähenda, et tuleks reageerida samaselt kõigi juhtumite puhul., s.t., et igale isikule tuleks karistus määrata vastavalt tema tegudele. Karistus peab olema kooskõlas rikkumisega ja ka isikuga. Politsei oleks pidanud välja selgitama joobe suuruse, et saaks väita, kui palju ta sellest joobest teadis subjektiivsest poolest lähtudes. G.Ivanov ei teadnud kahetsuse avaldamise formaalsest küljest midagi, ta andis selgituse, ta on oma teo õigusvastasusest aru saanud. G.Ivanov ütleb, et ta ei näe individuaalsust selles, kui talle tehti protokoll. Ja ükskõik kas ta kaotab load 4-ks või 9-ks kuuks, kaotab ta töökoha ikka. Kui määratakse 1 kuu juhtimisõiguse ära võtmist, siis saab veel võtta puhkuse. See on suur löök kaotada töö, sest tööd leida on väga raske. Liiklusseaduse § 7419 kohaselt motorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama seaduse lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada nimetatud paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus kuulanud ära kaebuse esitanud isiku, tema esindaja ja kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale leiab, et G.Ivanovile karistuse määramisel on arvestatud individuaalsete asjaoludega. LS § 74 19 mõttes ei oma tähtsust, kui vastukäiv on teo toimumisele eelnenud hinnang isiku poolt oma joobeastele. G.Ivanov leiab kohtuistungil, et on ebaõige eeldada, et lisakaristuse kohaldamine iga LS § 74´19 kohase väärteo puhul oleks obligatoorne. Väärteoasjana menetletavas väärteos osaleva G.Ivanov käitumist hinnates leiab kohus, et saabunud tagajärg on kaebuse esitanud isikule õiguslikult omistatav. G.Ivanov lähtus olukorrast, et ta on küll tarbinud alkoholi, kuid 1 pudel õlut lõunasöögi ajal ei tee midagi. Ta leiab esitatud kaebuses, et auto juhtimise vajadusel tuleks ka nn lõunasöögi õllest loobuda. 3 Eeldades liikluses kehtivat usalduspõhimõtet ja andes hinnangu kaebuse esitanud isiku liikluses osalemisele, leiab kohus, et G Ivanov järeldus väärteo põhjustamise aja kohta, s.t., et ta sai sõiduki roolis olla vaid mõnesaja meetri pikkusel teelõigul, on ainetu. G.Ivanov tegevuse tagajärjel küll raskeid tagajärgi ei tekkinud, kuid kohtuväline menetleja on oma otsuses põhjendanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist kui liiklusrikkumist, mis riigi poolt on rangelt karistatav õiguserikkumine ja määranud talle rahatrahvi veidi üle keskmise määra ja lisakaristuse vähem kui keskmises määras. Kohus leiab, et kuna G.Ivanovil on ka varasemaid liiklusalaseid rikkumisi ning seni mõistetud rahatrahvid on tasutud, siis ainult rahatrahvi kohaldamine ei ole tema suhtes mõjus karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. G.Ivanovile karistuse mõistmisel on arvestatud kõikide asjaoludega, ka sellega, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. G.Ivanovile määratud karistus vastab teo raskusele. Väärteo toimepanek on tõendatud. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud, ta on karistuse mõistmisel järginud seadust. Arvestades õiguserikkumise asjaolusid, ei pea kohus põhjendatuks karistuse, rahatrahv 10200 kr, ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks tühistamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes karistusseadustiku § 47, Liiklusseaduse § 74 17; Väärteomenetluse seadustiku § 132 p1, § 133, § 134, § 135, kohus O t s u s t a s: Gunnar Ivanov, isikukood 37102176524, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Kairi Palits poolt 26.06.2006.a.väärteoasjas nr 2314,06,011008, tehtud otsuse peale rahatrahvi 10 200 krooni ja lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks tühistamise nõudes, mitte rahuldada. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik Merike Allikmäe