4-08-7462\3

Väärteoasi nr.4-08-7462 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 28.10.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissar Rene BIRK’i 14.07.2008.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 017615 määratud lisakaristuse tühistamiseks Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud Valeri Stopkin, isikukood: 37608170227, elukoht: xxx kaebuse esitaja: Valeri Stopkin, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna – esindaja juhtivkonstaabel Andrus Reidi LÕPPOSA Valeri Stopkini kaebus rahuldada osaliselt ning nimelt tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissar Rene BIRK’i 14.07.2008.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 017615 Valeri Stopkinilt Liiklusseaduse § 74’19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas 8 kuuks, seda vähendades ning võtta Valeri Stopkinilt Liiklusseaduse § 74’19 lg. 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks, muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissar Rene BIRK’i 14.07.2008.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 017615 määratud karistus muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, igakuiselt summas 2000.-EEK-i, 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220085217578 ning selgitus: Valeri Stopkin, 4-08-7462, rahatrahv. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Rene BIRK’i 14.07.2008.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 017615 tuvastati, et Valeri Stopkin juhtis 14.06.2008.a. kella 10.04 ajal Lubja tee 30 juures Lubja külas Viimsi vallas, Harjumaal mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid ja ilmastikutingimusi, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis vasakule teelt välja vastu elektriliini posti ja sealt edasi vastu Lubja tee 30 võrkaeda, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise AS Hansa Liising Eestile, omanikule ja AS Fortumile. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p. 1 ja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 74’19 lg. 1 ja § 74’17 lg. 1 järgi. Kohtuväline menetleja leiab, et joobes juhtimine on ühiskonnaohtlik teguviis, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja määraas Valeri Stopkinile Liiklusseaduse § 74’19 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ja Liiklusseaduse § 74’19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 8-ks kuuks. Liiklusseaduse § 74’17 lg 1 alusel määras menetleja karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni KAEBUSE SISU Valeri Stopkin esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissar Rene BIRK’i 14.07.2008.a. tehtud otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 017615 määratud lisakaristuse tühistada. Valeri Stopkin tunnistab rikkumist, kuid vaidleb vastu karistuse rangusele. Kaebuse esitaja põhistab oma kaebust sellega, et LS § 74’19 lg 2 ei kohusta menetlejat lisakaristust kohaldama, samuti on juhtimisõiguse äravõtmise vahemik 3 kuni 9 kuud. Menetleja on lisakaristust kohaldanud praktiliselt maksimaalse määra ulatuses, s.o 8-ks kuuks. Rikkumise eest määratav karistus peab olema proportsionaalne toimepandud teo raskusega, arvestada tuleb toimepanija isikut, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Otsuses ei ole arvestatud, et menetlusalune isik on kahetsenud oma süüd, asunud hüvitama tema poolt tekitatud kahju, samuti ka asjaolu, et alkoholijoobe mõõtmine on kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud seadmega, millel puudub Mõõteseadusele vastav kalibreerimine. Menetlusalune isik on tunnistanud oma joovet, saab aru oma teo ühiskonnaohtlikkusest ja on nõus rahalise karistusega. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud asjaolu, menetlusaluse isiku tööülesannetesse kuulub oma ettevõtte töötajate vedu erinevatele objektidele. Juhtimisõigusest ilmajätmisel ei saa menetlusalune isik oma tööülesandeid täita, tema juhitud ettevõtte käive aga ei võimalda palgata autojuhti. Tekib olukord, kus töötajaid ei saa tööle viia ja ettevõtte majandustegevus tuleb lõpetada, mis omakorda toob kaasa 8 inimese töösuhte lõpetamise. Kaebuse esitaja saab aru rikkumise raskusest. Mootorsõiduki rooli asumine alkoholijoobes on tingitud asjaolust, et abikaasa helistas ja palus kiiresti koju tulla. Arvestades, et kaebaja ja tema abikaasa suhted on kriitilised ja abikaasa on lapseootel, otsustas kaebaja ootamata ära sõpra ja eeldades, et tarbitud õlle kogus on selline, mis ei tekita joovet ning otsustas sõita koju. Erandliku asjaoluna lisakaristuse tühistamiseks võib lugeda seda, et kaebuse esitaja on paigaldanud endale meditsiinilise preparaadi (e’sparello), mille tagajärjel on edasine alkoholi tarvitamine tema poolt välistatud. Samuti ka asjaolu, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõigusest ilmajäämine toob kaasa 8 töölise koondamise. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna esile toonud süü tunnistamise, kuid jätnud arvestamata kaebuses esile toodud teised kergendavad asjaolud. Kuna karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, siis on kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus lisakaristuse osas praktiliselt lubatud suurima piirmäärani arusaamatu ja ületab toimepandud rikkumise iseloomu ja raskuse. 2 Lisaks sellele on isik tunnistanud rikkumist, väljendab seoses sellega oma kahetsust, on olnud mõtteid suitsiidile, mis on tingitud ettevõtte tegevuse lõpetamisest, perekonna purunemisest ja töötajate koondamisest. Ta saab aru oma vastutusest liikluses osalejana, oma teo keelatusest. Rikkumine ei oleks aset leidnud, kui seda ei oleks tinginud tungiv vajadus koju sõita ja eksiarusaam tarbitud õlle kogusest ja organismist väljumise ajalisest vahest. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3