4-06-2480\1

Väärteoasi nr 4-06-2480 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2480 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Anna Kušnikova (ik: 47806170344, registreeritud elukoht: Tuisu 9-11, ajutine elukoht: xxx, töökoht: puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Anna Kušnikova süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Anna Kušnikovale määratud aresti kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning karistuse kandmise algust arvestada alates Anna Kušnikova suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud isiku vabadust piirava tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Anna Kušnikovalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
6. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.09.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 621931 selles, et 18.05.2006 peeti kella 22.00 ajal Valdeku 132 juures olevas parklas kinni Anna Kušnikova, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3028/303 nähtuvalt tuvastati 19.05.2006 kell 01.05 Wismari Haiglasse toimetatud Anna Kušnikoval narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin tingitud joove. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et Anna Kušnikova on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 22.05.2006 seletanud, et samal hommikul tarvitas matodooni. Kohtuistungile menetlusalune isik seletas, et juhtus küll selline asi, kuid narkootilise aine tarvitamise põhjust seletada ei osak. Enam ei tarvita süstemaatiliselt nagu varem, sel aastab on mõne korra juhtunud. Ootab last ja ülalpidamisel on teinega alaealine laps, mistõttu võiks määrata rahatrahvi, mida ta saaks pikkamööda tasuda. Seniseid trahve tasub kohtutäituri kaudu, kes arvelt maha arvestab. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on täies ulatuses tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, so 10 päeva, mille ärakandmist arvestada alates tõkendi muutmisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku kohtuistungil antud süüd tunnistavate seletuste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuigi menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et ta tarvitas metodooni, näotab laboratoorne analüüs seda, et näit oli negatiivne ning positiivseks osutusid sellised ained nagu fentanüül ja amfetamiin. Laboratoorse analüüsi tulemusi peab kohus usaldusväärsemaks, kuivõrd need andmed ei ole subjektiivselt mõjutatavad ja kajastavad tegelikke andmeid. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadse ja teiselaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 4800 krooni ulatuses. Senini on määratud rahatrahvid tasumata. Peale selle on menetlusalust isikut karistatud ka lühiajalise arestiga. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem ka lühiajalise arestiga karistatud, siis asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, kuivõrd senini ei ole kohaldatud teiseliigiline karistus sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest keskmise määra lähedasena, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik