lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusosalised Menetlusalune isik: Ats Kallais, IK: 37205212758, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Ats Kallaisi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse ülemkomissari Villu Vane 22.05.2006 otsusele nr 2314,06,008380 Ats Kallaisi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse ülemkomissari Villu Vane 22.05.2006 otsus nr 2314,06,008380 Ats Kallaisi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 07.09.2006. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse ülemkomissari Villu Vane 22.05.2006 otsusega nr 2314,06,008380 karistati Ats Kallaisi LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Otsusele esitas Ats Kallais kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist määratud lisakaristuse osas, leides, et lisakaristuse kohaldamine on liialt range ega vasta õiguserikkuja isikule ja kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistust kergendavat asjaolu. Kaebuse esitaja nõustub oma kaebuses kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sõidukiiruse ületamine on oluline õiguserikkumine, kuid kaebaja soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et antud situatsioonis ei ohustanud kaebuse esitaja kaasliiklejaid ega põhjustanud mingit liiklusohtlikku olukorda. Kaebaja kahetseb toimepandut ja see on karistust kergendav asjaolu. Kaebaja on küll varem toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, kuid viimane oli rohkem kui aasta tagasi ja rahatrahvid on tasutud. Juhtimisõiguse äravõtmine seab kaebaja ka eluliselt raskesse olukorda, kuivõrd tööalaselt on sõiduki kasutamine hädavajalik. Tööalasest iseloomustusest nähtuvalt on kaebajal vaja liikuda erinevates Eesti paikades olevatel ehitusobjektidel. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ja lisas, et juhtimisõiguse äravõtmine seab ta raskesse olukorda. Seoses ehitustööga peab ta liikuma päevas 4-5 korda läbi linna. Rikkumine toimus Peterburi mnt 92 maja läheduses suunaga linnast välja. Ees sõitis mingi Xxx ja möödasõidul ikka kiirus tõuseb. Seal on mingid 70 märgid, millel ristid peal. On alles kaks aastat Tallinnas liikunud ja seetõttu ei tunne liiklusolusid. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning vaidlustatud otsus põhjendatud ja seaduslik. Kaebajal on kaks kustumata karistust sõidukiiruse ületamise eest, so 900 krooni ja 2400 krooni. Need trahvid ei ole oma mõju avaldanud, seega on lisakaristuse määramine põhjendatud. Oluline on asjaolu, et sõidukiirust ületati asulasisesel teel, kus on lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Seal ei ole võimalik teha möödasõitu. Tegemist on tahtliku rikkumisega. Juhtimisõiguse saamiseks on kaebaja läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liiklusseaduse sätetest ning ka sellest, et väärteo toimepanemise eest karistatakse. Kohus, tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, ära kuulanud kaebaja seletused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub. Kaebajat karistati LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sanktsioonile võib taolise rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Seega oli karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kaebajat karistati ka LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses. Vastavalt LS § 7435 lg 1 sanktsioonile võib taolise rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Minimaalne rahatrahv väärteo toimepanemise eest on 3 trahviühikut. Seega karistati kaebajat ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Kaebaja on leidnud, et kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata asjaolu, et kaebaja ei ohustanud kaasliiklejaid ega põhjustanud liiklusohtlikku olukorda. Kohus asub seisukohale, et taoline kaebuse väide on asjakohatu. Vastavalt LS § 7435 lg 2 sätetele kui sama paragrahvi lõikes üks märgitud teo toimepanemisega on tekitatud liiklusoht, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega on kaebajat ka karistatud teadmisega, et liiklusohtu ei tekkinud. Vastasel juhul oleks kaebajat karistatud LS § 7435 lg 2 järgi. Selles, et lubatud sõidukiiruse ületamine oma rikkumise iseloomult juba ohustab kaasliiklejaid, ei saaks aga keegi kahelda. See peaks kohtu arvates olema üldteada asjaolu, et lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab kaasliiklejate ja rikkuja enese elu, tervist ja vara, kuivõrd liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et sellise ohu saabumist vältida või muuta selle võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on aga võimalik vaid siis, kui liiklejad jälgivad liikluskorraldusvahenditel leiduvat informatsiooni ning käituvad sellele vastavalt. Seejuures peab kohus oluliseks ka kiiruse ületamise kohta, so Peterburi mnt-l maja nr 92 ümbrust, kus on lubatud sõidukiirust teadlikult vähendatud 50le kilomeetrile tunnis juba inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetuste tõttu sellel teelõigul. Sellele vaatamata ei pidanud kaebaja vajalikuks oma sõiduki liikumiskiirust kohandada liikluskorraldusvahenditele vastavaks. Kaebaja on leidnud, et kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata kaebaja poolt väljendatud puhtsüdamliku kahetsuse, mis aga olnuks karistust kergendav asjaolu. Kohus asub seisukohale, et antud väärteoasjas kaebaja märgitud karistust kergendavat asjaolu, so puhtsüdamlikku kahetsust ei esine. Lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks ongi lubatud sõidukiirust ületada ning arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust leiab kohus, et kaebaja enese tahtlik käitumine ning liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu lubatud sõidukiiruse ületamisel sellises ulatuses. Kahetsuse mainimine kaebuses taolise rikkumise puhul on kohtu arvates täiesti kohatu. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebajalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 2 kuuks, seega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et karistuse määramisel keskmise määra kohaldamine on põhjendatud, kuivõrd väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis saanuks seega vastavalt kas leevendada või karmistada karistust võrreldes ettenähtud sanktsiooni keskmise määraga. Arvestades menetlusaluse isku isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et kaebaja rikub liikluseeskirja nõudeid tahtlikult ning vaidlustatud otsuse puhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd teda on täpselt samalaadsete liikluseeskirja nõuete rikkumise eest juba korduvalt karistatud. Määratud ja seejuures tasutud rahatrahvid ei ole aga suutnud kaebajat sundida edaspidi hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Seega ei piisa pelgalt rahatrahvist kaebaja mõjutamiseks ning kohtu arvates on LS § 7422 lg 4 sätete kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud ning puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks LS § 7422 lg 4 sätete kohaldamise osas. Küll on kohus veendunud selles, et kaebaja eemaldamine liiklusest vähemalt kaheks kuuks peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asjaolu, et kaebajal on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks kaebajal iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Seega peaks kaebaja ise tegema kõik selleks, et ta järgib liikluseeskirja nõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohus leiab, et kaebuses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda kaebajale inkrimineeritud rikkumise ulatust ja tahtlikku iseloomu ning ei saa seetõttu olla ka vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.