4-06-2621\1

Väärteoasi nr 4-06-2621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2621 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Keijo Kaljusaar (ik: 38703255217, elukoht: xxx, töökoht: puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Juhan Jevonen RESOLUTSIOON
3. Keijo Kaljusaar süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. Keijo Kaljusaarele määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Keijo Kaljusaare poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest kuulub ärakandmisele hiljemalt 05.01.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Keijo Kaljusaare suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Keijo Kaljusaarelt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 845 (kaheksasada nelikümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.09.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.06.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 831548 selles, et 10.06.2006 kella 09.45 ajal peeti Maardu ja Nuudi teede ristmikul kinni mootorsõidikit juhtinud Keijo Kaljusaar, kes toimetati AS Kallavere Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1842 nähtuvalt tuvastati 10.06.2006 kell 18.05 AS Kallavere Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul psühhotroopse aine tarvitamise tunnused ning laboratoorne analüüs andis positiivse tulemuse marihuaana ja kokaiini osas, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli märkinud, et oli alkoholi tarbinud eelmine päev. Narkootikumi tarbis kolmapäeval, tarvitas kanepit, kuid ei oska öelda, kas seal oli kokaiini. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusalune isik nimetatud elukoha aadressil kätte saanud allkirja vastu. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvidest on osa tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so pikemaajalist aresti, kuivõrd menetlusalune isik on järjest erinevaid väärtegusid toime pannud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku selgitusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise korduvalt rahatrahvidega kokku 78 900 krooni ulatuses ning millised on senini suuremas osas tasumata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda ning ka tasutud trahvid ei ole mõjutanud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete või teiselaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik