Väärteoasi nr.4-06-2636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20.10.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi Andres TEES-i (isikukood: 38012270283, elukoht: xxx) kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne HEINMÄE 31.05.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,06,002628 osalise tühistamise nõudes – kus Andres Tees palus jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata Protsessiosalistena võtsid asja arutamisest osa kaebaja Andres Tees Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja konstaabel Andrus Reidi. ning Põhja Asja arutamisel tegi kohus kindlaks: 11.05.2006.a. on Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju Politseiosakonna konstaabel Kalev Puidaki poolt Andres Teesile koostatud väärteoprotokoll nr. AB 831620, mille kohaselt Andres Tees juhtis 11.05.2006.a. kella 15.40 ajal Rae vallas, Harju maakonnas, Kooli teel mootorsõidukit Xxx riiklik. reg. nr. xxx kiirusega 81 + - 3 km/h, millega ületas liikluskorraldusvahenditega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Oma tegevusega rikkus Andres Tees Liikluseeskirja §-vi 126 p.3 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 – 22 lg.2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne HEINMÄE 31.05.2006.a. otsusega väärteo asjas nr. 2376,06,002628 tehti kindlaks, et Andres Tees juhtis 11.05.2006.a. kella 15.40 ajal Rae vallas, Harju maakonnas, Kooli teel mootorsõidukit Xxx riiklik. reg. nr. xxx kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81 + - 3 km/h. Oma tegevusega rikkus Andres Tees Liikluseeskirja §-vi 126 p.3 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 – 22 lg.2 järgi. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, seega karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ning määras Andres Teesile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 1500.-EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Andres Tees esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne HEINMÄE 31.05.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,06,002628 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhistades oma kaebust sellega, et Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.2 sätestab karistuse – rahatrahvi kuni 50 trahviühikut – mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on kohtuvälisel menetlejal kaalutlusõigus otsustamaks ka lisakaristuse – juhtimise õiguse äravõtmise – kohaldamise vajaduse üle. Selline kaalutlusotsus eeldab menetleja poolt õigusrikkumise toimepanemise asjaolude ja rikkumise toime pannud isikut iseloomustavate andmetega arvestamist. Kui menetleja konkreetses otsuses kaalutlusõigust ei kohalda ning määrab karistuse eeltoodud elemente arvesse võtmata, on lisakaristuse määramise ebaproportsionaalne ja seega õigusvastane. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu põhikaristusena mõistetud rahatrahvile, kuid leiab, et lisakaristusena määratud juhtimisõiguse peatamine kolmeks kuuks ei ole proportsionaalne ega preventiivne. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja töötab OÜ-s MM ning töö sisuks on lisaks ehitamisele ka kaubikuga ehitusmaterjalide transport, võib juhtimisõiguse peatamine kaasa tuua väga olulisi negatiivseid tagajärgi. Samuti asub kaebuse esitaja töökoht kaugel - ehitustöö toimub erinevatel objektidel, ning tööle minekuks ja töö tegemiseks (materjalide transportimiseks) on juhtimisõiguse säilitamine väga olulise tähtsusega. Juhtimisõiguse peatamine võib kaasa tuua töökoha kaotuse. Kaebuse esitaja on vabaabielus KT ja neil on üks alaealine laps AT ning kaebuse esitaja on perekonna ainus ülalpidaja. Lisaks sellele asub lasteaed, kus poeg käib, 20 kilomeetri kaugusel kodust (kodu asub asulatest eemal maakohas) ning lapse lasteaeda transportimine osutuks äärmiselt keeruliseks (ka bussipeatus on 5 km kaugusel). Kaebuse esitaja tunnistab enda hooletust ja süüd kiiruse ületamisel, kuid ei soovi sellega kaasa tuua raskeid majanduslikke tagajärgi oma perekonnale. Kaebuse esitaja leiab, et tema tegude tõttu ei tohiks kannatajaks olla tema perekond. Kaebuse esitaja saab aru oma teo raskusest ning kahetseb väga hooletuse tõttu kiiruse ületamist, kuid arvestades asjaolu, et teol ei olnud raskeid tagajärgi ning tulenevalt kaalutlusõigusest ja proportsionaalsuse põhimõttest, palub kaebuse esitaja tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne Heinmäe otsus juhtimisõiguse peatamise osas ning rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Kohtuistungi käigus kaebaja Andres Tees jäi oma kaebuse juurde ning palus tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne HEINMÄE 31.05.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,06,002628 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja konstaabel Andrus Reidi leiab, et Andres Teesi taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Andres Teesile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 1500.EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, seega karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et Andres Teesi taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Andres Teesile Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 1500.2 EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, seega karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p.1 ja 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Jätta Andres Teesi kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse ülemkomissari Marianne HEINMÄE 31.05.2006.a. otsus väärteo asjas nr. 2376,06,002628 muutmata. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 20.10.2006.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.