p.2,4,5,7,8 järgi 15 aasta vangistusega Harju Maakohtu 09.04.1998.
-2 lg.1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistusega Harju Maakohtu 27.05.2002.
-3 §182 ning § 40 lg.1 alusel karistusega vabadusekaotus 2 aasta ja lõplikuks karistuseks 9 aasta vangistusega, Harju Maakohtu 19.05.2005.a kohtuotsusega KarS § 330 järgi 2 kuulise vangistusega. Harju 1 Maakohtu 17.10.2006.a kohtuotsusega KarS § 330 järgi 6 kuulise vangistusega ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 5 aasta 3 kuu ja 10 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 18.02.1991.a ja lõpp on 27.01.2012.a. Valeri Žuravljovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmisel on ta karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel kavatseb asuda elama aadressil xxxx. Kinnipeetav omab töökogemust, vanglas töötas. Vabanedes kavatseb asuda tööle OÜ xxxx, uste detailide värvijana. Kinnipeetava sõnul alkoholiga probleeme ei ole. Ta on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Arvestades kinnipetava pikka kriminaalselt minevikku ja toimepandud kuritegusid on säilinud suur risk, et ta vanglast vabanemise korral paneb toime uusi samalaadseid isikuvastaseid kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Valeri Žuravljovi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et Valeri Žuravljov on kõrgeohtlik, vabanemise korral säilib suur risk uute raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks ning riskid ei ole maandatud, viimane distsiplinaarkaristus ei ole kustunud, samuti aeg karistuse lõpuni on liiga pikk. Peale selle tema abikaasal rahalised võimalused ei ole viisavad Valeri Žuravljovile ülalpidamise garanteerimiseks kuni ta ise suudab toime tulla. Suurte võlgade tõttu ei pruugi alaline eluase säilida. Valeri Žuravljov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on Valeri Žuravljovi ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Valeri Žuravljovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Valeri Žuravljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Valeri Žuravljovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Valeri Žuravljovi varasem käitumine, toimepandud kuritegude ohtlikus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kohus arvestab seda asjaolu, et Valeri Žuravljov on korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Ka vanglas karistuse kandes esines Valeri Žuravljovil distsipliini rikkumisi. Peale seda, karistuse kandmisel pani ta toime uusi kuritegusid. Valeri Žuravljovi puhul on kõrge uue kuriteo toimepanemise risk ning käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Valeri Žuravljovi poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.