4-08-3524\8

4-08-3524 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuni 2008.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-08-3524 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Bianca Mikovitš, isikukood 47412284916, elukoht xxxxxxxx x xxxxxxx xxxxx xxxxxxx Kohtuväline menetleja: Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talitus, asukoht Ädala 4e Tallinn 10614 Esindaja Raul Sihver Asja arutamise aeg 25.juunil 2008.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Rahuldada Bianca Mikovitši kaebus osaliselt. Tühistada Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse 09.aprilli 2008.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr.2230,08,000969 Bianca Mikovitši karistamises LS § 7435 lg 1 järgi karistuse osas ja karistada Bianca Mikovitši LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni (Lääne Politseiprefektuuri a/arve nr 10220035024012 AS SEB Pank). KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi, igakuuliselt 500.00 krooni, 3 kuu jooksul alates 2008.a. juulikuust tasumise lõpptähtajaga 30.september 2008.a. Välja mõista Bianca Mikovitšilt riigituludesse postikulu 29.00 (kakskümmend üheksa) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr 2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud (postikulu) tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks lahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu 09.aprilli 2008.a. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse kiirmenetluse otsuse alusel määrati Bianca Mikovitšile Liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 45 trahviühikut, s.o. 2700.00 krooni selles eest, et Bianca Mikovitš 09.aprillil 2008.a. kella 12.22 ajal Paide linnas Raudtee tänaval juhtis mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, millega rikkus Liikluseeskirja (LE) § 68 p 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7435 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu, kuid on kaebuses toonud põhjendused, miks ta turvavööta sõitis. Nimelt oli tegemist tööautoga, mida ta kasutab harva ning kuna turvavöö kõrgust ta reguleerida ei osanud, jättis turvavöö lahti, seda enam, et sõita oli vähe maad. Kaebuse esitajal on pretensioone politsei töö kohta, kuna end ei tutvustatud ega selgitatud piisavalt kiirmenetlusega kaasnevat, ka võttis protokolli koostamine kaebuse esitaja arvates põhejndamatult palju aega, menetleja ei teadnud ka seda, kuhu kohtusse võib pretensioonidega pöörduda. Kuigi vaidlustatud protokollist ei nähtu karistust raskendavad ega kergendavad asjaolud, olevat menetleja pärast protokolli koostamist teavitanud sellest, et raskendavaks asjaoluks on käimasolev kampaania turvavarustuse kasutamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteo menetlemisel menetlusnorme, kuna talle tema õigusi ei selgitatud ning allkiri õiguste selgitamise kohta võeti politsei survel hiljem. Samuti leiab kaebuse esitaja, et põhjendamatult jäeti arvestamata asjaolu, et kaebuse esitaja tunnistas oma süüd, kahetses tegu, tal ei ole kehtivaid karistusi ning et ta nõustus kiirmenetlusega. Sellises olukorras maksimumilähedane karistus ei täida oma eesmärki ning on ebaõiglane. Eeltoodust lähtudes palub kaebuse esitaja vaidlustatud otsus tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu või alternatiivse taotlusena vähendada karistuse määra. Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja kaebuse juurde ning palub tema karistamisel arvestada asjaoluga, et kasvatab üksi kooliminevat last. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse tühistamiseks puudub ning mõistetud karistus vastab väärteo raskusele. Kohtuvälise menetleja arvates on karistaja õigesti leidnud, et antud juhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Ka ei leia kohtuväline menetleja menetlusnormide rikkumisi, mis tooksid kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 55 lg-le 1 on kohtuväline menetleja kohaldanud kiirmenetlust ning teinud VTMS § 57 alusel kiirmenetluse otsuse Bianca Mikovitši karistamise kohta LS § 7435 lg 1 alusel. Bianca Mikovitš ei ole vaidlustanud talle süüks pandavat tegu, kuid leiab, et politseitöötajad ei ole tema suhtes käitunud korrektselt ega selgitanud talle piisavalt tema õigusi, jättes kiirmenetluse otsuse koostamisel võtmata ka allkirja talle kui menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste selgitamise kohta. Kuigi vaidlustatud otsusest nähtub, et Bianca Mikovitš on andnud allkirja talle õiguste selgitamise kohta pärast kiirmenetluse otsuse koostamist, mida on kinnitanud ka tunnistaja MN, nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 10), et talle kui menetlusalusele isikule on õigused ja kohustused teatavaks tehtud, samuti on selgitatud kiirmenetlusega nõustumise tagajärgi. Ka on vastav allkiri õiguste selgitamise kohta kiirmenetluse otsuse pöördel (tl 9). Seega kaebuse esitaja väide, et ta menetlusaluse isikuna oma õigustest ja kohustustest teadlik ei olnud, ei vasta tegelikkusele ning ainuüksi allkirja puudumine kiirmenetluse otsuse esilehel VTMS §-s 19 ettenähtud õiguste ja kohustuste veelkordseks tutvustamiseks ei ole kohtu arvates selline menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Kui ka Bianca Mikovitšile ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi piisavalt, siis hiljem on ta talle antud õigusi kasutanud ning vaidlustanud otsuse seaduses ettenähtud korras. Sarnaselt tuleb suhtuda ka Bianca Mikovitši pretensioonidesse politseinike tegevuse kohta, kes olid tema arvates aeglased, asjaga mittekursisolevad ning vähese suhtemisega, mis on küll kahetsusväärne, kuid lähtuvalt kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist (tl 11) oli liikluseeskirjade rikkujaid rohkem ning seega on usutav ka kohtuvälise menetleja arvamus, et suhtlemine võis jääda pealiskaudsemaks rikkujate rohkuse tõttu. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest ega tunnistaja MN ütlustest, et väärteomenetluse läbiviimine oleks võtnud põhjendamatult palju aega. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et tema suhtes kohaldatud karistus on liialt karm. Kehtiva LS § 7435 lg 1 järgi on ette nähtud karistus kuni 50 trahviühikut, seega on Bianca Mikovitši karistatud ligilähedaselt maksimaalse karistusmääraga. Kuigi karistuse määrajale on jäetud teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, saab määravaks konkreetsele isikule karistuse määramisel siiski süü suurus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, tahtluse ja ettevaatamatuse liik, samuti võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Vaidlust ei saa olla selle üle, et turvavööta sõitmine oleks tühine LE rikkumine ning asjaolu, et kaebuse esitaja poolt juhitavas autos ei olnud võimalik turvavööd reguleerida, ei saa olla õigustuseks rikkumise toimepanemisel. Rikkumine on toime pandud ja ei ole õige jätta Bianca Mikovitš karistamata, samas ei saa tähelepanuta jätta rikkumist olukorras, kus tegu pandi toime asulasisesel teel väikesel kiirusel. Karistaja on karistuse määramisel seotud Karistusseadustiku (KarS) §-s 57 loetlenud karistust kergendavate asjaoludega, kuhu Bianca Mikovitši poolt nimetatutest kuulub üksnes puhtsüdamlik kahetsus. Kuigi kaebuse esitaja on leidnud, et kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, ei ole seda tuvastanud ka kohus. Samas ei saa kohtu arvates jätta arvestamata Bianca Mikovitšile konkreetse karistuse määramisel seda, et tal kehtivaid karistusi ei ole (tl 12), samuti seda, et tegemist on kiirmenetlusega, kus väärteoprotokolli ei koostata ning mida võiks rikkujale väiksema karistuse määramisel arvestada. Õige on kohtu arvates kaebuse esitaja seisukoht, et kampaania eesmärk peaks olema eelkõige liiklejate teadlikkuse tõstmine. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on eeltoodut arvestades põhjendatud Bianca Mikovitšile karistuse määramine keskmises karistusmääras. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Bianca Mikovitši poolt pandi toime LE § 68 p 2 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7435 lg 1 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Küll aga peab kohus eelpoolnimetatud põhjustel põhjendatuks karistuse vähendamist. Ka on kohtu arvates põhjendatud lähtudes Bianca Mikovitši taotlusest KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumine ositi kindlaks tähtajaks. Kuna kohus jättis kaebuse osaliselt rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha karistamise osas uus otsus. Ingrid Niinemägi Kohtunik