4-06-2205\1

4-06-2205 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2205 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Andrei Kuznetsov (ik: 36508130249, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. Andrei Kuznetsov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. Andrei Kuznetsovile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Andrei Kuznetsovi poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 05.01.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Andrei Kuznetsovi suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Andrei Kuznetsovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 Eesti Ühispangas viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.09.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 6262458 selles, et 11.05.2006 peeti kella 10.50 ajal Sakala 16 maja juures kinni Andrei Kuznetsov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1929/204 nähtuvalt tuvastati 11.05.2006 kell 19.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul segatüüpi joove fentanüülist, amfetamiinist ja benzodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 11.06.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis märkinud, et tarvitas tromadoli tablette, millised kirjutas välja arst, kuivõrd on ravil. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu kätte saanud. Kohus peab võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik on kutse kätte saanud, mistõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ja ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, teda on karistatud ka arestiga, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Seetõttu tuleks teda taas karistada pikemaajalise arestiga, kuivõrd rahatrahvid on tasumata ja seega mõju ei avalda. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu, so joobe tuvastamiseks tehtud kulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd eitavaid kirjalikke seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 3120 krooni ulatuses ja arestiga 16 päeva. Nimetatud rahatrahvid on tasumata. Menetlusalune isik on nimetanud oma töökohaks AS F , kuid arvestades tasumata trahve võib väitesse töökoha olemasolu kohta suhtuda kriitiliselt. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek või siis sissetuleku olemasolul soov trahvi tasumiseks. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on juba varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe meditsiinilisel tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik