4-06-2251\1

Väärteoasi nr 4-06-2251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2251 Kohtunik Märt Toming Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksei Danilov (ik: 37501310280, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. Aleksei Danilov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Aleksei Danilovile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri Arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti kandmise algust arvestada alates Aleksei Danilovi suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale Harju Maakohtu 22.08.2006 otsusega mõistetud ja alates 27.06.2006 ärakandmisele kuuluva 6 kuulise tähtajalise vangistuse ärakandmisest.
5. Aleksei Danilovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 Eesti Ühispangas viitenumbriga
6. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.09.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 17.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 823235 selles, et 17.05.2006 peeti kella 14.00 ajal Liivamäe 2 maja juures Tallinnas kinni A.Danilov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2010/285 nähtuvalt tuvastati 17.05.2006 kell 15.05 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on ülekuulamisprotokollis märkinud, et 15.05.2006 ööl vastu 16.05.2006 kella 23.00 ajal tarvitas fentanüüli, mida ostis kelleltki Sašalt. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist ja seletas, et töötas mitteametlikult eramaja ehitusel. Kuni kinnipidamiseni enam narkootilisi aineid ei tarvitanud ning nüüd on narkootiliste ainete tarvitamise lõpetanud. Tööandjaga on kokku lepitud, et ta võetakse tööle tagasi pärast vabanemist. 27.06.2006 võeti vahi alla, sest ei ilmunud kohtusse. Kohtuotsusega on mõistetud 6 kuud vangistust varguse katse eest. On kohtuvälise menetleja pakutud arestiga nõus, kuid leiab, et võiks selle ärakandmise määrata ositi nädalavahetustel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, menetlusalusel isikul legaalse sissetuleku olemasolu kohta andmed puuduvad. Seetõttu tuleks menetlusalust isikut karistada arestiga 10 päeva. Samuti tuleks menetlusaluselt isikult välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 28 680 krooni ulatuses, millised on senini tasumata. Samuti on teda karistatud arestidega kokku 25 päeva ulatuses. Seetõttu, arvestades seda, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ja määratud trahvid on tasumata, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt lühiajaliste arestidega karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest pikemaajalise aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuigi menetlusalune isik taotles määratava aresti ärakandmise määramist ositi, leiab kohus, et KarS § 66 kohaldamine ei ole menetlusaluse isiku isikut arvestades võimalik, kuivõrd menetlusalune isik ei ilmunud ka kohtusse oma kriminaalasja arutamisele, mistõttu on küllaldane alus arvata, et vabadusse pääsedes ei asu menetlusalune isik ise vabatahtlikult isiku vabadust piiravat karistust kandma. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik