-1 lg 2; § 74-30 lg 1 Toivo KUUSMANN, elukoht: xxx, isikukood 38508120268, EV kodakondsus, töötab R OÜ, varem halduskorras korduvalt karistatud Menetlusalune isik Toivo Kuusmann Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 107 - 111 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Toivo KUUSMANN: -
-1 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 10 päeva aresti. -
S § 63 lg 3 alusel liitkaristuseks lugeda 20 päeva aresti. Aresti kandmise alguseks lugeda 01.09.2007.a.
-30 lg 1-1 alusel lisakaristusena võtta ära Toivo Kuusmannilt mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll AB 662456 on koostatud Toivo Kuusmann’i suhtes selles, et tema 11.05.2006.a. kella 21.50 paiku Harju maakonnas, Saku-Tõdva teel, liikudes Tõdva suunas, juhtis mootorsõidukit XXX reg nr xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimisest kõrvaldatud. Samuti ei peatanud ta politseiametniku poolt antud kohustusliku peatamise märguandele, mis oli antud politseisõiduki punase ja siniste vilkuritega ning helisignaaliga. Seega rikkus Toivo Kuusmann Liikluseeskirja § 70 p 1; § 5 nõudeid ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-1 lg 2; § 74-30 lg 1 järgi. 19.01.2007.a. ja 13.04.2007.a. toimunud kohtuistungitel menetlusalune isik Toivo Kuusmann kinnitas, et tema isale kuulub sõiduauto XXX reg märgiga xxxning tema on selle sõiduki kasutaja, kuid 11.05.06.a. tema ei sõitnud autoga. Tol õhtul tema oli kodus, vaatas televiisorit, isa oli ka kodus, kui nende õuele tulid politseinikud ning hakkasid teda süüdistama sõiduki juhtimises, mida aga tegelikult polnud. Konstaabel Kallase tütar on tema klassiõde, konstaablil on tema vastu vihavaen, sellepärast teda ka põhjendamatult süüdistati teos, mida tema toime pole pannud. Kes kasutas isa autot tol päeval tema ei tea. Autodokumendid olid tema käes, autovõtmed olid autos tol päeval. Tunnistaja Deniss Gorbušin seletas kohtuistungil, et 2006.a. maikuus töötas ta Paldiski linna konstaablina. 11.05.2006.a. oli autopatrullis koos konstaabel Andres Kallasega, teostasid liiklusjärelevalvet Saku vallas. Saku-Tõdva teel, kus toimusid remonditööd ja autod liikusid väga aeglaselt, märkasid sõiduautot xxx valget värvi, numbri järgi kontrollis KAIRI’st, selgus, et autol on probleeme kindlustusega ja tehnoülevaatusega. Sõitsid autole järgi, lülitasid nii punased kui ka sinised vilkurid , andsid ka helisignaaliga märku peatamiseks, kuid XXX ei peatunud, sõitis eest ära ja keeras suvilate rajooni. Kui nad jõudsid autole järele, see oli juba koduhoovis ilusti pargitud, keegi vist jooksis majja ja hoovis oli lahtiselt koer. Siis tulid majast välja üks noorem meesterahvas ja üks vanem meesterahvas. Noorem majast tulnud meesterahvas oligi see, kes oli auto roolis, kui nad püüdsid autot peatada , kuid ta eitas seda. Nende autode vahemaa oli 20-30 meetrit, teisi autosid teel polnud, XXX juht pidi nägema ja kuulma peatusmissignaale. Konstaabel Kallas palus koera ketti panna, et saaks rääkida, kuid pererahvas keeldus ja nad olid sunnitud ära sõitma, osakonnas kirjutasid ettekande. Tema isiklikult Toivo Kuusmanni ei tunne, mingit vihavaenu tema suhtes ei tunne. Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna esindaja leidis, et Toivo Kuusmann’i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, ta peab karistuse saama. Ta on varem halduskorras korduvalt karistatud, ta töötab, omab legaalset sissetulekut, kuid eelmised trahvid on osaliselt tasumata, ta on kandnud ka haldusaresti, kuid mingit mõju see talle ei avalda, palus karistuseks määrata pikemaajalist aresti ning lisakaristusena võtta ära ka mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud tunnistaja seletusi kohtuistungil, kontrollis asjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas ka konstaabel A.Kallase ettekannet, kuulanud menetlusaluse isiku seletusi, asub seisukohale, et vaatamata sellele, et menetlusalune isik end süüdi ei tunnistanud, väärteoasjades kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Toivo Kuusmanni süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on Toivo Kuusmanni käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Toivo Kuusmanni isikut, süü suurust, toimepandud väärtegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Toivo Kuusmann on varem halduskorras karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestiga, rahatrahvid on osaliselt tasumata, kuigi T.Kuusmann töötab, seega omab legaalset sissetulekut, arest on kantud, käesoleval ajal ta töötab OÜ R , tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eelnevate väärtegude eest karistusena mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud Toivo Kuusmannit seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Toivo Kuusmann, olles 09.06.2005.a. karistatud Tallinna Linnakohtu poolt LE nõuete rikkumise eest 4 päevase arestiga, peale kohtuistungit koheselt istus Toivo Kuusmann autorooli omamata juhtimisõigust. Seega, leiab kohtunik, et Toivo Kuusmannile tuleb karistuseks määrata aresti. Samuti arvestades seda, et Toivo Kuusmann on korduvalt rikkunud LE nõudeid, saanud selle eest karistusena nii rahatrahve kui ka aresti, karistused pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Arvestades Toivo Kuusmanni isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud karistused ei ole suutnud Toivo Kuusmanni sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et Toivo Kuusmanni kas või 3 kuuks eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Menetluskulud puuduvad. Asitõendeid väärteoasja materjalide juures pole. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.