4-06-1644\3

Väärteoasi nr.4-06-1644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 22.08.2006.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse Juhtivkonstaabel Rene Birk 09.04.2006.a. otsus väärteoasjas nr.2314,06,005883 Kristjan Geine karistamises LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik KRISTJAN GEINE, isikukood 38005050253, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kristjan Geine kohtuvälise menetleja – Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna - esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Kristjan Geine kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birk 09.04.2006.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,06,005883 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Kristjan Geinet karistati LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 1500.- krooni selle eest, et 15.03.2006.a. kella 12.00 ajal põhjustas ta Tabasalu alevikus sõiduautoga liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 3000.- krooni selle eest, et lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. KAEBUSE SISU Kristjan Geine taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osaliselt - tema karistamises LS § 7431 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja väitel lahkus ta sündmuskohalt kindlal veendumusel, et ei ole kahju tekitanud ega ka liiklusõnnetust põhjustanud. MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Kaebuse esitaja ütluste kohaselt tagurdas ta kahe auto vahele. Enne tagurdamist veendus, et tagurdamiseks on küllalt ruumi, vaadates tahavaatepeeglisse. Tagurdamise ajal vaatas ta üksnes paremasse küljepeeglisse. Tagurdades tundis väikest nõksatust nagu oleks millegi vastu sõitnud. Peale tagurdamise lõpetamist sõitis ta autode vahelt edaspidi välja ja peatas auto, fikseeris üleüldise olukorra ja vaatas üle oma auto. Autol mingeid vigastusi ei märganud. Autosid, mille vahele ta tagurdas, üle ei vaadanud. Seega kaebuse esitaja väitel ei saanud ta aru, et oli teist autot tagurdamisel riivanud ja sellega liiklusõnnetuse põhjustanud, mistõttu lahkus teadmisega, et millelegi ta otsa sõitnud ei olnud. Liiklusõnnetuse põhjustamisest sai kaebuse esitaja teada hiljem. Selles osas ta otsust ei vaidlustanud. Seega tunnistas Kristjan Geine oma süüd tagurdamisel pargitud sõidukile otsa sõitmises ja liiklusõnnetuse põhjustamises. Teisel sõidukil olevaid vigastusi tõendavad fotod ja liiklusõnnetuse akt. Liikluseeskirja § 227 kohaselt on liiklusõnnetusest teatamine kohustuslik, kui kahju tekitamise eest vastutava isiku suhtes on liiklusõnnetuse osapoolte vahel lahkarvamused või kui kahju saaja ei ole teada. Antud juhul oli tegemist otsasõiduga pargitud sõidukile, mille omanikku ei olnud kohapeal. Seega ei olnud kahju saaja teada ja Kristjan Geinel lasus liiklusõnnetusest politseile teatamise kohustus ning ta ei tohtinud enne politsei kohalejõudmist sündmuskohalt lahkuda. Kristjan Geine ütlust, et ta lahkus sündmuskohalt kindlas teadmises, et ei ole ühelegi sõidukile kahju tekitanud, ei ole kohtul võimalik ümber lükata. Seega ei ole tõendatud temapoolne tahtlik sündmuskohalt lahkumine ja politseile õnnetusest teatamata jätmine peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Väärtegude puhul on karistatav aga ka teo toimepanemine ettevaatamatusest ehk teisisõnu hoolsuskohustuse rikkumisega. Hoolsuskohustus tähendab, et isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu mingile õigushüvele ja seda ära tunda. Kohus on seisukohal, et Kristjan Geine pani väärteo toime hooletusest, s. t., et isik ei ole teadlik oma käitumise õigusvastasusest, unustades oma kohustused täitmata, ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuigi hoolsa käitumise puhul oleks pidanud seda ette nägema. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt tundis ta tagurdamisel väikest nõksu. Ta tuli autost välja, et kindlaks teha, mis nõksu põhjustas. Arvates, et oli tagurdamisel millegi vastu sõitnud, uuris ta oma autot, vaatas, kas ei olnud tagurdanud lumevalli või väikese puu otsa. Kristjan Geine ütluste kohaselt ta neid autosid, millede vahele tagurdamisel sõitis, üle ei vaadanud, kuigi kohtu arvates oleks pidanud seda tegema, et kindlaks teha, kas nõksatus ei olnud tingitud teisele autole vastu sõitmisest, sest tagurdas ta ju kahe auto vahele. Seega käitus Kristjan Geine hooletult, jättes kontrollimata need sõidukid, mille vahele ta tagurdas. Eeltoodust tingituna jäid tema poolt tuvastamata teise sõiduki vigastused ning ta lahkus sündmuskohalt politseile teatamata, kuigi hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks ta teise auto vigastused avastanud ja ta oleks saanud politsei sündmuskohale välja kutsuda. Eeltoodu alusel leidis kohus, et Kristjan Geine tegevuses on Liiklusseaduse § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo tunnused ja kohtuvälise menetleja karistusotsus on seaduslik. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 Kohtunik