4-06-1253\1

Väärteoasi nr 4-06-1253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1253 Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Mikhail Oshevnev (ik: 38412090303, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Kuusepalu RESOLUTSIOON
3. Mikhail Oshevnev süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 16 (kuusteist) päeva.
4. Mikhail Oshevnevile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Mikhail Oshevnevi poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas pärast eelmiste määratud arestide ärakandmist, so alates 09.06.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Mikhail Oshevnevi suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Mikhail Oshevnevilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 720 (seitsesada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.05.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 15.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 815441 selles, et 15.03.2006 kella 15.20 ajal peeti Puhangu tänaval maja nr 8 juures kinni Mikhail Oshevnev, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 947/851 nähtuvalt tuvastati 15.03.2006 kell 19.05 Wismari Haiglasse toimetatud Mikhail Oshevnevil opiaatide ja fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et Mikhail Oshevnev on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas metadooni ja analgiini. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis on märgitud, et menetlusalune isik tunnistas „hiinlase“ tarvitamist 5-6 päeva tagasi. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et tarvitab harva ja kui rahustit. Seoses epilepsiaga vajab rahustit ning tarvitab enne hoo saabumist. Asus ka tööle ja peab üleval abikaasat. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, siis tuleks määrata arest 30 päeva, kuivõrd ka varasemad karistused, sealhulgas pikemaajalised arestid ei ole eesmärki saavutanud. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvide ja arestidega. Senini on rahatrahvid tasumata, mistõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti pikemaajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik