4-06-149\1

Väärteoasi nr 4-06-149 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-149 Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Ruslan Mokšin (ik: 38004220304, eluk xxx, ei tööta) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Ruslan Mokšin (ik: 38004220304) süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda Ruslan Mokšinile määratud aresti kandmise aja algust alates Ruslan Mokšini süüdistuses menetletavas kriminaalasjas tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava isiku vabadust piirava karistuse ärakandmisest. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas.
5. Ruslan Mokšinilt välja mõista Rahandusministeeriumi kasuks joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
6. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.09.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.12.2005 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 741605 selles, et 10.12.2005 kell 09.05 peeti Mustamäe tee 80 maja juures tänaval kinni R.Mokšin, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5653/120 nähtuvalt tuvastati 10.12.2005 kell 19.37 Wismari Haiglasse toimetatud R.Mokšinil narkootilisest ainest amfetamiinist tingitud joove ja kerge alkoholijoove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et R.Mokšin on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine tarvitamist ja seletas, et ka varem on ühe korra sama asja eest karistatud 4 päevase arestiga, mille on ära kandnud. Enam sellist tegu toime ei pane. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on on tasumata, legaalset sissetulekut ei ole. Karistusena tuleks määrata arest 15 päeva, sest varasemate karistuste määramine ei ole sundinud teda hoiduma väärtegude toimepanemisest ning ta on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistava kirjaliku seletusega väärteoprotokollis kui ka kohtuistungil antud ütlustega, samuti laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest lühiajalise arestiga, samuti on teda karistatud rahatrahvidega teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest. Senini on nii määratud rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest ja väärtegude toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik