← Eesti

1-08-11155\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-11155 (07231803050) Otsuse tegemise aeg ja koht 27.oktoobril 2008.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär

§ 263

p 1,4 järgi lühimenetluses Sander LAUS, elukoht: xxx, isikukood 38907210034, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, õpib , varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata, tõkend – ei ole kohaldatud Aleksander HEPNER, elukoht: xxx, isikukood 38906100245, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, töötab B OÜ, varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata, tõkend – ei ole kohaldatud Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Sander LAUS

§ 263p 1,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.

§ 69lg 1,3 alusel mõistetud karistust asendada üldkasulikku tööga, so.

120 päeva ehk 240 tundi ning selle tegemise tähtajaks määrata 10 kuud.

§ 69

lg 4 alusel peab Sander Laus järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Sander Laus katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Välja mõista Sander Laus´ilt (ik 38907210034, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049777. Selgitusse märkida „Sander Laus, 1-08-11155, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Süüdi tunnistada Aleksander HEPNER

§ 263p 1,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.

§ 69lg 1,3 alusel mõistetud karistust asendada üldkasulikku tööga, so.

60 päeva ehk 120 tundi ning selle tegemise tähtajaks määrata 7 kuud.

§ 69

lg 4 alusel peab Aleksander Hepner järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Aleksander Hepner katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Välja mõista Aleksander Hepner´ilt (ik 38906100245, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049777. Selgitusse märkida „Aleksander Hepner, 1-08-11155, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Sander Laus on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema koos Aleksander Hepner´iga 06.11.2007.a. kella 14.00 ajal Tallinnas, Ed.Vilde tee 69 asuva koolimaja ees, s.o. avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et tõmbas IR´i kooli treppidest alla ja lõi IR´i rusikaga vähemalt kolmel korral näopiirkonda. Samal ajal lõi Aleksander Hepner IR´i ühel korral rusikaga vasema silma piirkonda ning seejärel Sander Laus lõi rusikaga IR´i vähemalt kolmel korral peapiirkonda ning vähemalt kahel korral põlvega näopiirkonda. Seejärel põgenes IR mööda Ed.Vilde teed Mustamäe tee suunas, kuhu Sander Laus temale järgnes ja tõukas kannatanut kätega ühel korral seljapiirkonda. Seega Sander Laus pani grupis toime avaliku korra ja rahu raske rikkumise vägivallaga, s.o.

§ 263p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksander Hepner on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema koos Sander Laus´iga 06.11.2007.a. kella 14.00 ajal Tallinnas, Ed.Vilde tee 69 asuva koolimaja ees, s.o. avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et lõi IR´i ühel korral rusikaga vasema silma piirkonda samal ajal kui Sander Laus tõmbas IR´i kooli treppidest alla ja lõi IR´i rusikaga vähemalt kolmel korral näopiirkonda. Seejärel Sander Laus lõi rusikaga IR´i vähemalt kolmel korral peapiirkonda ning vähemalt kahel korral põlvega näopiirkonda. Seejärel põgenes IR mööda Ed.Vilde teed Mustamäe tee suunas, kuhu Sander Laus temale järgnes ja tõukas kannatanut kätega ühel korral seljapiirkonda. Seega Aleksander Hepner pani grupis toime avaliku korra ja rahu raske rikkumise vägivallaga, s.o.

§ 263p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sander Laus ja Aleksander Hepner esitasid taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 27.10.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitasid Sander Laus ja Aleksander Hepner, et on neile esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistasid endid süüdi, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning endi ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäid eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kahetsesid oma tegu. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Sander Laus´i ja Aleksander Hepner´i poolt toimepandud kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatavate Sander Laus´i ja Aleksander Hepner´i süü on täielikult tõendatud nende enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (Sander Laus ütlused tl. 38 – 40; Aleksander Hepner ütlused tl. 44 - 46). Sander Laus tunnistas ennast süüdi ja seletas, et novembris 2007.a. läks koos Aleksander Hepneriga ja Rammo Rannuga kooli (Tallinna

  1. keskkooli) vastu oma tüdruksõbrale SK. Kell 13.00 võis väljuda tema tüdruksõber SK. S rääkis, et klassivend II teda pidevalt solvab ja mõnitab. Tema leidis, et selline käitumine ei ole normaalne ja soovis I rääkida ja jäi teda kooli ette ootama koos Aleksander Hepneriga ja Rammo Rannuga. Tema läks trepist ülesse kooli peaukse juurde I ootama. 5 minuti pärast väljus I. Ta tundis I ära, kuna tüdruksõber on teda näidanud www.rate.ee kaudu. Ta küsis miks ta tema tüdruksõpra solvab. I ütles, et ta ei ole midagi öelnud. I ütles, et pole mõtet tekitada sellest litsist. Selle peale ta vihastas ja võttis I rinnust kätega kinni tugevasti ja tõukas I vastu metallkonstruktsiooni. Seejärel hakkas Aleksander I treppidest alla tõmbama riietest. Aleksander tõmbas ka It kapuutsist, mis tuli tõmbamise käigus jope küljest lahti. Aleksander lõi treppide juures I tema teada ühel korras rusikaga. Samal ajal tuli välja kehalise kasvatuse õpetaja ja küsis, mis toimub. Sel ajal kui ta õpetajaga rääkis, ei pannud ta tähele, mis toimus Aleksandri ja I vahel. Kui ta jutuajamise lõpetas, nägi, et I liikus Kännu Kuke suunas. Ta läks I järele. Ta võttis I õlast kinni ja ütles, et pole rääkimist lõpetanud. I ütles, et vabandas S ees ja lõi tema käe lahti, peale mida ta lõi I rusikaga näopiirkonda kahel või kolmel korral. Samuti lõi ta I põlvega puusapiirkonda ühel korral. S käest sai ta teada, et I ei vabandanud ja ta jooksis uuesti talle järgi ning kui temani jõudis, tõukas teda kätega seljapiirkonda ja ütles, et ta ei ole S ees vabandanud. Peale seda jooksis ta uuesti I järele ja peatuse juures ületas Ed.Vilde tee ja jooksis I suunas. Kui ta I jõudis, siis ta tõukas teda kätega seljapiirkonda ja ütles talle, et ta pole vabandanud S ees. I rääkis samal ajal telefoniga ja talle ei vastanud. Peale seda läks ta tagasi sõprade juurde. Teab, et S helistas I ja küsis ta käest, et kas kõik on korras I a. I enam ei mõnita S . Aleksander Hepner tunnistas ennast süüdi ja seletas, et novembris 2007.a. sai kokku Sander Laus´i ja tema sõpradega, kellega läksid
  2. Keskkooli juurde, kuna Sander tahtis vastu minna kooli oma tüdruksõbrale S . S väljus koolimajast ja tuli nende juurde ning rääkis, et tema klassivend I sõimas teda koolis ja alandas teda. Sander ütles, et ootab I ära. Sander läks trepist ülesse ja hakkas Iga rääkima. Tema vestlust ei kuulnud. Järgmine hetk toimus Sander´i ja I´u vahel rüselus. Mingit löömist ei toimunud, vaid nad hoidsid teineteise kehapiirkonnast kinni kätega. Seejärel tõmbas Sander I trepist alla ja hoidis tast kinni. Siis läks tema I juurde ja lõi teda rusikaga vasemale poole põsepiirkonda. Samal ajal hoidis kinni I jope kraest parema käega. Peale seda hakkas ta It tõmbama jope küljes olevast kapuutsist edasi. Kapuuts I jope küljest tuli lahti ja kukkus maha. samal ajal väljus õpetaja koolimajast ja küsis mis toimub. Sander ütles, et I on sõimanud Sit ja teda alandanud. Sel ajal hakkas I liikuma Ed.Vilde tee suunas. Peale seda jooksis Sander Ile järele. Sander sai I kätte ja tõukas teda seljapiirkonda. Nägi, et Sander lõi It paaril korral rusikaga näopiirkonda. Sander tahtis, et I vabandaks Si ees. Kui nad kolmekesi jõudsid Ed.Vilde tee äärde, siis Sander märkas teisel pool teed It ja jooksis talle järgi. Sander ja I seisatusid. Samal ajal jooksid nende juurde kaks või kolme noormeest ning I hakkas liikuma üksinda edasi Mustamäe suunas ja Sander nende suunas. Ka: - RR´i ütlused, tema poega IRi peksti 06.11.2007.a. kell 14.00 paiku
  3. keskkooli ees, aadressil Tallinn Vilde tee 69, lausa kooli välisukse ees. Peale koolipäeva lõppu oli IRi kooli ees oodanud 8- liikmeline noormeeste kamp, kellest 2 noormest poega peksid. Poja jutust sai aru, et peksmise oli organiseerinud poja klassiõde SK. Tema poja ja Si vahel käis suuline sõda, mis tipnes siis peksuga. Poeg vastu ei hakanud. Üks poistest oli öelnud, et ta ei räägi tema tüdrukuga hästi ning Ilt nõuti Si ees vabandamist. Peksti jalgade ja põlvedega näkku ja kuklasse. Poega peksti ainult näo ja pea piirkonda. pojal olid lõualuud valusad ja ta ei saanud oma pead liigutada. Haiglas tuvastati Il näo põrutus, pealaenaha pindmine vigastus. Riided tal katki ei olnud, aga poriga olid koos (tl. 2 – 5); - Erakorralise meditsiiniosakonna teatis, 06.11.2007.a. tuvastati IR´il näo põrutus ja pealaenaha pindmine vigastus (tl. 8); - Väljavõte patsiendikaardist (tl. 9); - - - - Kannatanu IR´i ütlused, õpib
  4. keskkoolis ning temaga samas klassis käib ka SK. SK tahtis temaga lähedasi suhteid. Neil tekkis kuulujutu levitamise pärast konflikt. 06.11.2007.a. olid mõlemad koolis, paar päeva neil konflikte ei olnud. Tunnid lõppesid pisut enne 14.00-ni. Peale tunde väljus ta koolimajast. Kooliuksest väljudes nägi, et SK seisab koolimaja ees umbes 7 – 8 noormehega. Ta pani koti maha ja hakkas jopet sättima, kui sellest pundist üks noormees astus tema juurde ja küsis, et kas ma olen I, millele ta vastas jaatavalt. Noormees küsis, et kas ma ütlesin tema tüdrukule Sile koolis halvasti. Ta vastas jah, et neil on Siga olnud koolis sõnelusi. Seejärel tõmbas see noormees teda kooli trepist alla, tiris jopest. Treppide juures lõi see noormees teda kolmel – neljal korral rusikaga näopiirkonda. Seejärel tuli seltskonnas üks noormees ja lõi teda ühe korra rusikaga vasema silma piirkonda ja võttis tema kapuutsist kinni ja tahtis teda kooli taha tõmmata. Kapuuts tuli jope küljest lahti, kuna oli trukkidega kinnitatud. Seejärel hakkas Si noormees teda uuesti peksma. Lõi teda rusikaga 3 kuni 4 korda nii parema silma piirkonda kui vasema silma- ja oimukoha piirkonda. Seejärel lõi teda veel parema põlvega kahel või kolmel korral näopiirkonda. Kui Si noormees peksmise lõpetas, hakkasid nad minema Magistrali keskuse suunas. Kui nad nägid, et ta jäi Ed.Vilde bussipeatusse seisma, siis Si noormees hakkas tagasi jooksma. Noormees jooksis temani ja tõukas teda selja tagant ja tõmbas riietest. Ta ütles, et ma läheks Si juurde ja paluks vabandust. Tema ütles, et ei lähe kuhugi. Samal ajal tulid paralleelklassivennad Tõnis ja Kristo ja ütlesid Si noormehele, et ta minema kaoks. Ema tuli talle Mustika keskusesse vastu ja toimetas traumapunkti, kus tal tuvastati näopõrutus. Hiljem helistas talle S ja küsis, kas mul on kõik korras. S ütles, et tal on süümepiinad, mis juhtus. Riided läksid tal mustaks ja veriseks. Samuti läks kella Heinekeni rihm katki. Tsiviilhagi ei esita (tl. 10 – 13, 49 – 50); ka kohtuistungil kannatanu kinnitas, et materiaalseid pretensioone tal süüdistatavate vastu ei ole. Äratundmiseks esitamise protokoll, kannatanu IR tunneb fotolt nr 1 ära noormehe, kes teda 06.11.2007.a. Tallinnas Vilde tee 69 asuva kooli ees 6 – 8-l korral rusikaga näopiirkonda lõi ja põlvega kahel – kolmel korral lõi näopiirkonda (tl. 18 – 20); Tunnistaja SK´i ütlused, õpib
  5. keskkoolis ja tema klassivend on IR. Algul said hästi läbi aga, kui IR hakkas talle kätt ümber panema ja talle see ei meeldinud ja käskis selle ära lõpetada ning peale seda I pidevalt sõimab roppude sõnadega. 05.11.2007.a. tekkis neil matemaatika tunnis konflikt, I ütles talle, e ta on abordijäänus jne. Tal tuli kooli vastu tema elukaaslane Sander, kellel rääkis juhtunust. Nad olid kooli juures, kui samal ajal väljus koolist IR. Sander küsis I käest, et miks ta nii käitub. Nende vahel tekkis kaklus. Ta ei mäleta kes keda ja kuidas lõi, samuti ei mäleta, et peale Sandri keegi oleks It löönud. Samal päeval läksid nad Sanderiga bussipeatusse, kus kohtasid uuesti It. Sander küsis Ilt, et kas ta vabandust palus minult. I vastas jaatavalt. Peale seda intsidenti ei ole tal Iga konflikte olnud. Helistas paar päeva hiljem Ile ja küsis talt, ega midagi hullu ei ole,. Tegelikult I tema käest vabandust palunud ei ole (tl. 21 – 22); Tunnistaja ER´i ütlused, õpib
  6. keskkoolis ning temaga ühes klassis käivad SK ja IR. Sil ja Il olid omavahel konfliktid. Konfliktide algatajaks olid mõlemad osapooled. 06.11.2007.a. tuli koolist välja ja jäi seisma treppidele kui nägi, et kooli ees seisavad võõrad inimesed. Ootas koos Renega It, et koos bussi peale minna. Äkki tuli SKi noormees kambast trepist ülesse ja lükkas IRi vastu koolimajaukse kõrval olevat klaasi. Poiss küsis Ilt, et mida ta tema tüdrukule ütles. See noormees tõmbas I koolitrepist alla riietest. Õpetaja tuli ja tõmbas poisid omavahel lahti. I hakkas seejärel minema bussipeatuse suunas ning sai mõned sammud astuda, kui Si noormees tuli jälle. Si noormees andis rusikaga esimese hoobi lõua piirkonda ning hiljem andis veel - - - kaks hoopi näopiirkonda. Seejärel lõi Si noormees veel käega peapiirkonda kaks – kolm korda. 10 klassi poiss M läks I ja Si noormehe juurde ja tõenäoliselt käskis kakluse lõpetada. Peale seda liikus I koos M Lehola peatuse poole. Tema võttis I kapuutsi, mis oli I jopelt ära tulnud kakluse käigus. Hiljem nägid nad koos Mardiga jälle, et Si noormees jookseb I suunas (tl. 23 – 25); Tunnistaja RS´i ütlused, õpib
  7. keskkoolis ning temaga ühes klassis käivad SK ja IR. 06.11.2007.a. tuli koolist välja ja jäi seisma treppidele kuna ootasid Elariga It. I tuli koolimaja uksest välja ning tema juurde tuli noormees, kes küsis, et kas sa oled I. I vastas jaatavalt, mispeale see noormees tõukas teda vastu kooliukse kõrval olevat klaasi. Seejärel tõmbas see noormees It riietest koolitrepist alla ja koolinurga poole. Koolimajast tuli kehalise kasvatuse õpetaja kes tõmbas I noormehe käest lahti. I läks koos õpetajaga kooli treppide juurde. Kamp jäi eemale. I hakkas seejärel minema Lehola peatuse suunas ning sai mõned sammud astuda, kui tema juurde tuli sama noormees. Noormees lõi kohe It rusikaga ühel korral näopiirkonda. Hiljem andis see noormees Ile veel rusikaga kaks hoopi näopiirkonda. Isik üritas lüüa ka jalaga, kuid ei tabanud I nägu. Seejärel lõi isik veel It kaks – kolm korda peapiirkonda (tl. 26 – 28); Tunnistaja MS´i ütlused, novembrikuu alguses 2007.a. tuli koolimaja (Tallinna 37 keskkool) peauksest välja ja nägi, et tema koolis käiva I ümber seisis kuus kuni seitse noormeest. Kambas oli ka üks tüdruk, kes käib ka nende koolis. Noormehed tõukasid It ja õiendasid temaga. Üks noormeestest lõi It selja tagant jalaga jalgade piirkonda. Samuti see noormees lõi Ile korduvalt rusikaga näopiirkonda. Ta otsustas minna I ja selle noormehele vahele. Ta läks nende juurde ja samal ajal hakkas see noormees juba kamba suunas liikuma. Nemad hakkasid koheselt Iga Lehola peatuse suunas minema ning bussipeatuses läks I üle tee ja hakkas liikuma Mustamäe suunas, kui äkki jooksis see noormees Ile järele. I seda ei näinud. Tema jooksis ka kahe koolikaaslasega Ile ja sellele noormehele järele, et takistada füüsilise vägivalla kordumist I suunas. Nii kui noormees teda nägi, lahkus. Il jooksis suust verd (tl. 29 – 31); Tunnistaja RR ütlused, 2007.a. novembrikuus kutsus Sander Laus teda kaasa Tallinna
  8. keskkooli juurde. Sander pidi vastu minema oma tüdrukule Sile. Veel said nad kokku Aleksandriga, kes on Sanderi sõber. Kui olid
  9. keskkooli ees, väljus S, kes ütles Sanderile, et I mõnitab teda koguaeg. Sander ütles, et ootab I ära ja räägib temaga. Seejärel väljuski I koolist. Sander läks trepi peale ja hakkas Iga vestlema. Äkki nägi ta, et I tõukas Sanderit endast eemale ja Sander võttis I kätega haardesse. Pani ühe käe ümber I kõri. Seejärel liikus trepist ülesse Aleksander. Sel ajal tuli koolist õpetaja, kes küsis, mis toimub Sanderi käest. Sander ütles, et tema tüdrukut mõnitatakse. Õpetaja läks kooli sisse tagasi. Aleksander ja I olid treppide lähistel, kui Aleksander lõi It käega ühel korral. Seejärel hakkas I kooli juurest Lehola peatuse suunas liikuma ja Sander liikus talle järele. Tema jäi kooli juurde Si ja Aleksanderiga. Seejärel nägi kuidas Sander võttis I kaela ümbert haardesse ühe käega ning lõi põlvega It ülakehapiirkonda ühel korral ja rusikaga ülakeha või näopiirkonda vähemalt kahel – kolmel korral. Peale seda lasi Sander I lahti ja I liikus koheselt peatuse suunas. Seejärel tuli Sander nende juurde tagasi. Tema läks kohe peale seda koju, elab
  10. keskkooli taga (tl. 32 – 34); Kohtunik asub seisukohale, et Sander Laus ja Aleksander Hepner on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning Sander Lau´i ja Aleksander Hepne´i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 263p 1,4 järgi.

Vaatamata sellele, et konflikt algas isiklikul pinnal, kuid avalik kord oli rikutud, konflikt toimus algul koolimaja juures päevasel ajal ja hiljem jätkus bussipeatuses, kaaskodanike rahu oli rikutud, kannatanu oli raskelt läbi pekstud, kui Aleksander Hepner lõi kannatanut vaid korra, siis Sander Laus peksis kannatanut jõhkralt, ka põlvega näo piirkonda. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Sander Laus´i ja Aleksander Hepner´i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Sander Laus oli kuriteo toimepanemise ajal kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et kuna ta ei tööta, ei oma sissetulekut, Sander Laus´ile tuleb mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, omab kindlat elukohta, siiralt kahetseb oma tegu, oli nõus tegema üldkasulikku tööd, võib tema suhtes kohaldada

§ 69

,75 sätteid, asendada vangistust üldkasulikku tööga ning anda ta sel ajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Aleksander Hepner oli kuriteo toimepanemise ajal kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et Aleksander Hepner´ile tuleb mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, omab kindlat elukohta, töötab, siiralt kahetseb oma tegu, oli nõus tegema üldkasulikku tööd põhitööst vabal ajal, võib tema suhtes kohaldada

§ 69

,75 sätteid, asendada vangistust üldkasulikku tööga ning anda ta töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.