Kohustada Ülo Juhti täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kinnipeetava karistusaeg algas 12.04.2005.a ja lõpeb 11.04.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 10.09.2008.a. 27.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 30.10.2008.a seisuga on Ülo Juhti kandmata karistusaeg 5 kuud 12 päeva vangistust. Ülo Juht on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 21.06.1983.a Võru Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1 ja § 195 lg 3 järgi 3 aasta vabadusekaotust; 2) 08.01.1987.a Võru Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 108 lg 1 ja § 197 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 3) 08.09.1992.a Võru Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1 järgi 3 kuud aresti; 4) 12.09.1996.a Võru Maakohtu poolt KrK § 115 lg 2 p 3 järgi 4 aastat 6 kuud vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Ülo Juhti tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti toetas ennetähtaegset vabastamist, kuna Ülo Juhti on ära kandnud juba küllalt pika vangistuse ja kriminaalhooldus tagaks talle vabaduses esialgu vajaliku abi. Ülo Juht ise soovis enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et on vangistuse ajal tegelenud põhjalikult eneseanalüüsiga, milleks on tal abiks olnud Piibli uurimine. Vangistuse ajal on ta töötanud ja ka vabaduses on tal olemas võimalus tööle asuda. Elama asuks ta abikaasa juurde.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Ülo Juht on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 2
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Ülo Juhti
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui ühe kuu jooksul.
lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks, et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Vangla materjalidest nähtub, et vabanedes võib Ülo Juht vajada ebaõnnestumiste korral kõrvalist abi ja vestlusi psühholoogiga, mistõttu määrab kohus talle
lg 4 alusel lisakohustuse kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluda ravile või teraapiale. Kuna kandmata karistusaeg on alla ühe aasta, siis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.