MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulub 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.11.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat vangistust, võrra, liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 1 kuu vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.04.2007.a ja lõpeb 15.05.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 1
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 12.11.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 2 kuud 28 päeva vangistust; 3) 23.11.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi 4 aastat vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 2 aastat vangistust, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Vangistus 2 aastat jäetud tingimuslikult kohaldamata katseajaga 3 aastat. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Sergei Pavljukovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna Sergei Paljukov on vangistuse ajal viiel korral karistatud distsiplinaarkorras ja kuu aega tagasi ka kriminaalkorras kuriteo eest, mille ta on toime pannud vangistuse ajal. Sergei Pavljukov ise arvas, et esinevad kõik tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Ta arvab, et teda on üldse ebaõiglaselt karistatud viimase varguse katse eest vangistusega – tavapäraselt saadakse selle eest trahvi. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht, teda ootavad naine ja poeg.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Sergei Pavljukov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Sergei Pavljukovi ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Sergei Pavljukovi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud ka kriminaalhooldusel, kuid see ei ole olnud tulemuslik ja hetkel kannab ta karistust muuhulgas ka kuriteo eest, millise pani toime katseajal. Eelnev seab kahtluse alla Sergei Pavljukovi sobivuse kriminaalhooldusele. Peale selle nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, s.h 2008.a jooksul 4-l korral. Lisaks on teda 08.10.2008.a Harju Maakohtu otsusega karistatud
järgi kuriteo eest, mille ta on pannud toime vangistuse ajal, otsus pole veel jõustunud, kuid see on tehtud kokkuleppemenetluses ning sellega suurendati tema karistusaega veel kahe kuu võrra. Kõik eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on Sergei Pavljukov eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.