järgi vangistusega 2 kuud.
otsusega
lg.2 p.1 alusel mõistetud karistuse 3 aastat vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks loetud vangistus 3 aastat 2 kuud. A.Babinit kohustati ilmuma karistust kandma. A.Babini*i karistuse kandmise aega arvestatakse tema kinnipidamisest 30.juulil 2007.a., karistuse kandmise lõpp29.09.2010. A.Babin on varem karistatud üheksal korral ja ta kannab kümnendat kriminaalkaristust. A.Babin on esitanud avalduse tema vabastamiseks ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla iseloomustab A.Babinit kui vähese töömotivatsiooniga isikut, ametlik tööharjumus puudub. Uue kuriteo risk suur alkoholitarvitamise, suurte võlanõuete ja kriminaalse suhtlusringkonna tõttu. On avaldanud soovi osaleda AA programmis, kuid motivatsioon näib olevat väline, tunnistab sagedast alkoholitarvitamist vabaduses. Kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Tartu Vanglas on töötanud ja läbinud tisleri kursuse. Pikaajaline ametliku töökogemuse puudumine mõjutab majanduslikku toimetulekut, sellele lisandub alkoholitarvitamine. Sotsiaalse võrgustiku moodustavad isa, ema ja õed, vangistuse perioodil suhelnud ka isikutega, kellega koos sooritatud kuriteod. On määratud korduvalt kriminaalhooldusele, kuid katseajal sooritanud uued kuriteod, kriminaalhooldusesse suhtumine pealiskaudne. Alistuva käitumisviisiga. Kriminaalhooldaja ettekandes märgib, et A.Babini isa ei soovi poega vabanemisel enda juurde elama võtta varasema ebaõnnestunud kogemuse tõttu: Aleksander Babin elas varem isa juures koos elukaaslase ja lapsega, kuid elas peamiselt isa kulul, liigtarvitas alkoholi, ka kodustes töödes polnud temast abi. Sotsiaalelamispinna andmise võimalus kohapeal puudub. Elamispinna puudumise tõttu ei ole A.Babini ennetähtaegne vabastamine ja elektroonilise järelevalve kohaldamine võimalik. Varem ei ole kriminaalhooldus seadusekuulekalt kulgenud. Kohtuistungil annab A.Babin seletuse, et valveseade tuleks paigutada tema vanema õe juurde. Ta ei ole küll varem ametlikult töötanud, kuid metsatööl on ikka käinud. Kahjusid on hüvitada mitusada tuhat. Juhtis isa autot joobes, juhilubasid pole kunagi olnud. Isa oli algul nõus Babinit enda juurde elama võtma. Ei elanud isa kulul, nüüd tuleks lihtsalt mitte juua ja senistest sõpradest eemale hoida. Prokurör kohtuistungil ei nõustu A.Babini ennetähtaegse vabastamisega. Elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks peab olema koht, kuhu valveseade paigutada. Kuna seda kohta pole, on edasine arutelu mõttetu. Kaitsja möönab, et ei ole täidetud elektroonilise järelevalve alla vabastamise tingimuselamispinnaomaniku kirjalik nõusolek. Ka alternatiivseid võimalusi elamispinna saamiseks ei ole otsitud. Tuleb oodata ennetähtaegse vabanemise võimalust tavakorras. Kohtu seisukohad
lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on A.Babin temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 1/3, seisuga 20.10.2008 1 aasta 2 kuud 21 päeva. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.Babin kannab karistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse järgi. Seejuures viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil oli karistatud tingimuslikult ja viibis kriminaalhooldusel. Ka eelmise kuriteo on ta pannud toime ajal, mil oli tingimuslikult karistatud Võru Maakohtu 05.03.2004.a. otsusega ja viibis katseajal. Seega on vähemalt kahel viimasel korral olnud kriminaalhooldusele ja katseajale määramine edutu. Varasemalt on ta kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Selline olukord ei veena kohut, et seekord on katseajale määramine enne tähtaegse vabastamise korral tulemuslik. A.Babini puhul puudub kriminaalhoolduse eeltingimus üldse- teadaolev kindel elukoht, mille omanik on andnud nõueoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Määramisel elektroonilise järelevalve alla on see vältimatu eeltingimus vabastamiseks. Neil asjaoludel ei pea kohus Aleksander Babin*i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla võimalikuks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.