Heldur Karmile määrati karistuseks
lg 1 alusel rahatrahv 12000 krooni ja
Heldur Karm vaidlustas 20.06.2008 otsuse väärteoasjas nr 2302,08,014959 paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab ta sellega, et tõendamata on tema poolt LE § 76 p1 nõuete rikkumine. Tunnistajate ütlused on vastuolulised. Otsuses on põhjendamata, miks jätab kohtuväline menetleja arvestamata vastulauses toodud asjaolud. Arvestatud ei ole karistust kergendavaid asjaolusid. Alternatiivselt taotletakse juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Heldur Karm andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tuli sel päeval laevast maha, jättis auto seisma. Teadis, et edasi ei sõida, janu oli ka, tegi õlle lahti ja jõi ära. Läks autost välja, seal olid mootorrattamehed, ajas nendega juttu. Tuli piirivalvur ja ütles, et miks ta vales kohas pargib, märke seal ei ole. Kästi teise kohta sõita. Ütles, et ei saa sõita. Hiljem tuli politsei ja küsis miks on valesti parkinud. Siis kästi puhuda. Kolmandal korral sai 0,5 ‰, siis vaatas politsei dokumente. Vahepeal jõi veel õlut ja siis viidi ekspertiisi. Laevalt maha sõites politseid ei näinud. Laevast välja sõites väravaid ei näinud. Ei mäleta kas puhus ja jõi vahepeal peale õlut. Politsei nägi vist enne puhumist, et jõi. Piirivalve ametnik andis korralduse parkida auto teise kohta teades, et kaebaja on tarbinud alkoholi. Autod läksid laeva pealt ära nagu tavaliselt, ei osanud kuhugi minna, keeras lihtsalt paremale kõrvale. Auto parkis ümber sadama töötaja. Jättis auto seisma võttis rihma maha, avas õlle, läks õue ja ajas juttu. Piirivalvur tuli ca 5 minuti pärast, täpseid aegu ei oska öelda. Laeva pealt ostis 2 kasti õlut. Joob üle 5,3 % õlut. Ära jõudis juua 1 õlle 0,5 l. Ekspertiisist ei ole loobunud. Ei nõudnud ekspertiisi viimist. Ei saa aru, mille kohta on kirjutatud „nõustun „ , „loobun“ alkoholijoobe tuvastamise protokolliga. Nõustus alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, kuid ei mäleta millal. Võib-olla politsei ei näinud teda õlut joomas. Ta tahtis näha mida jõi, näitas talle tühja õllepurki. 2 kasti õlut oli autos. Ei osanud laevast maha sõites välja sõita, helistas vennale ja ta ütles, et seal on lubatud parkida igale poole. Märke seal ei ole, et ei tohi seista. Sõitis sinna mootorrataste juurde, et kedagi ei sega. Mingil hetkel tuli piirivalvur. Teab, et joobes ei juhtinud. Puhumist Wismaris ei olnud, kästi panna näpud ninale. Ei tea kuidas sai arst 1,34 ‰. Tunnistaja MA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Põhja Piirivalve teabejaoskonna uurijana. Kuupäeva ei mäleta. Tallinna Sadama D-terminaalis umbes kell 10.00-10.15. Põhja PP töötajad käivad kontrollimas laevade pealt Eesti liiklusesse saabuvaid juhte. Kell 10.00 saabus Rootsi laev, oli laeva maabumissilla juures. Jälgis, et kõik juhid suunduksid kontrolli. Mingil ajal sõitis laevast maha vanemat tüüpi Xxx, algul võttis ta end järjekorda, siis nägi, et on alkoholikontroll ja keeras end reisilaeva Star pealeminevate autode järjekorda. Juht tuli autost välja. Esimesena olid järjekorras mootorratturid. Algul jäi mulje, et ta kohtas mõnda tuttavat ja tahtis rääkida. Tol päeval oli politseist ainult Tõnis Naarits ja piirivalvest kasutada korrapidaja. Lähenedes nägi, et härra räägib mobiiliga, läks ta juurde ja tutvustas end, küsis, miks ta kontrollist eemale hoiab. Selle peale ta ütles, et tema ei ole üldse roolis olnud. Palus tal esitada juhiluba, selle asemel esitas ta hoopis veokaardi ja istus kõrvalistuja kohale mitte juhi kohale, kus ta enne väljus. Läks politsei bussi alkomeetri järele ja Naarits tuli. Sel ajal oli juht juba tagaistmel. Naarits lasi tal puhuda kas auto juures või liikusid politsei bussi juurde. Pärast seda kui kaebaja oli helistanud tuli paarikümne minuti pärast sinna kaebuse esitaja vend. Naarits hakkas menetlema, A tegeles oma tööga edasi pärast seda kui oli kirjutanud tunnistaja ülekuulamise. Kaebaja jäi laevalt tulles suunaga värava poole. Kai on niimoodi ehitatud, et laev vööriga suubub maa poole ja praktiliselt otse tuleb sõita laevalt kontrolli. Tunnistaja oli maabumissilla juures, parempoolses servas ja sealt ei ole politseiametnik näha. Juht tuli kohe autost välja kui ta oli auto ära parkinud. Juht jättis auto keset sõidurada seisma ja lahkus autost. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli koostamine toimus politseibussis, oli seal juures, isik ei olnud selle tulemusega nõus ja soovis minna ekspertiisi. Isik hiljem Wismari tänaval ekspertiisi jõudes keeldus meditsiinilisest ekspertiisist. Juht keeldus joobe tuvastamisest koha peal ja Wismaris mõtles ümber. Isik ei olnud nõus indikaatorvahendi näiduga. Inimene keeldus suhteliselt paljudesse kohtadesse alla kirjutamast. Laeva pealt maha sõites on liikluskorraldusvahenditega tee peale maha märgitud sõidurajad, spetsiifilist koridori mahasõiduks olnud. Kui jõudis juhi juurde oli ta autost väljas, ei teavitanud, et ta on alkoholi tarvitanud. Küsimusele miks ta hoiab kontrollist kõrvale ütles ta , et ta ei ole autot juhtinud. Isik tõi keeldumise põhjuseks, et tema lihtsalt ei sõida. Autojuhi suust oli tunda alkoholilõhna. Algul ei olnud alkoholilõhna eriti tunda, kuid kui ta tuli sammukese lähemale, siis oli lõhna rohkem tunda ja andis talle korralduse jääda autosse, mida ta keeldus täitmast. Laeva peale minek lõpeb ootamistsoonis stoppmärgiga, mis on maapinnale joonistatud stoppjoon, see mis läheb laevalt maha on ilma stoppjooneta, see liitub Lootsi tänavaga. Politseikontroll oli seal kus on riiki sisse suund, seal kus on sadamast ainuke väljasõidu suund. Seal, kus isik keeras kõrvale, on sõidurada mis läheb ainult ühes suunas, lisaks sadama töötajad juhivad liiklus käsimärguannetega, näidates juhtidele kuhu suunas nad peavad sõitma. Isik keeras paremale kus on stoppjoon maas ja kus on laeva ootetsoon, kõige äärmisele parempoolsele rajale jäi ta seisma ja tuli koheselt autost välja. Juht jäi seisma suunaga mere poole, kui otse sõita pääseb merre, laeva peale sõidusuund jääb vasakule nurga taha. Teised autod kes ootasid laevale minekut olid kaebaja auto suhtes 180º nurga all. Autost väljudes oli tal mobiil käes. Ei mäleta, kas nägi seda isikut õlut joomas, sest neid juhtumeid on palju. Isik peatas auto ja tuli koheselt autost välja. Tunnistaja Tõnis Naarits andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Põhja PP preventsioonitalituses, vanemkonstaablina. 29.05.2008 juhtumit eriti ei mäleta, võib ajada segamini. Sõiduautoga Xxx ei meenu midagi. On isiku toimetanud Wismari Haiglasse, seal pidi olema mingi asi vahel, miks läks haiglasse. Kui isik on nõus, siis ei ole arsti juurde minekut. Võib-olla läksid kaebajaga Wismarisse kindluse mõttes, et võib-olla indikaator ei toimi. Tunnistaja ülekuulamine on juures, see tähendab seda, et inimene ei ole nii „puhas poiss“. Kui 2 inimene on nõus, siis ei võta tavaliselt tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde. M Aga puutub tööga kokku, helistab talle hommikul ja palub tulla oma jõududega. Kui asi on kahtlane siis läheb isikuga arsti juurde. Kahtlane võib tähendada ka seda, et isik ei tunnista oma süüd. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Tunnistaja M A andis selgesõnalisi ütlusi. Väärtegu on tõendatud nii A ütlustega kui ka muude kirjalike tõenditega, joobe tuvastamise protokoll ja joobe tuvastamise aktiga. Kaebuse esitaja esitades kaebuse peab oma väiteid ka tõendama, seda ta teinud ei ole. Kaebuse esitaja on seadnud menetleja tõendid lihtsalt kahtluse alla. Kaebuse esitaja jaoks on erakordne juhus kus ta osasid fakte mäletab, menetleja ütlused on tema sõnul ebaselged. Menetlusaluse isiku ütlused oleksid tõendid kui nad oleksid selged ja lükkaksid ümber tunnistajate ütlused. M. A ei tunne kaebuse esitajat. H. Karmi juhitud sõiduk oli M. A vaateväljas kogu aeg. Väide, et kaebajal oli aega rahulikult õlut juua ja teiste isikutega juttu ajada on M. A ütlustega ümber lükatud. Puuduvad raskendavad ja kergendavad asjaolud. See, et isik on varem karistamata ei ole kergendav asjaolu. Kui isik oleks oma tegu kahetsenud see oleks olnud kergendav asjaolu. Kaebuse esitaja esindaja jäi esitatud kaebuse juurde. Tõendamata on, et H. Karm juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Väärteomaterjalis on ebaselgused aegade kohta. H. Karm on teavitanud piirivalveametnikku oma joobes olekust, sai korralduse juhtida sõidukit. Isikule on tekitatud ebaõiglaselt kahju viies ta ekspertiisi, kuigi ta on olnud joobe tuvastamise protokolliga nõus. Väärteomenetluse otsuses on jäänud tuvastamata vastuolud ja milliseid tunnistajaid arvesse võeti. Palub tühistada otsus ja lõpetada väärteomenetlus § 29 lg 1 p 1 alusel. Kui kohus leiab, et kaebuse esitaja on süüdi, võtta arvesse kergendavaid asjaolusid ja karistust vähendada. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2302,08,014959 (lk 43); Väärteoprotokoll AB 1039538 (lk 27-28); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 16-17); Protokoll alkoholjoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 2930); Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 2202/512 ja saatekiri (lk 31-32); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 33); Vanemkonstaabel Tõnis Naarits ettekanne (lk 39); Vastualuse väärteoprotokollile AB 1039538 (lk 40-41); Volikiri (lk 44-45); Õiend (lk 48); Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebuse esitaja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse sisuliselt. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et ta oli sel päeval tarvitanud alkoholi, kuid ta eitab autojuhtimist joobes. Ta tarvitas alkoholi pärast seda kui oli auto ära parkinud. Kaebuse esitanud isiku ütlused, mille kohaselt tema jõi alkoholi alles pärast auto parkimist, on ümber lükatud tunnistaja M.A ütlustega. Tunnistaja kinnitab, et ta nägi kuidas kaebaja sõitis laevale pealeminevate autode järjekorda autode suhtes 180 kraadise nurgaga. Kaebaja tuli koheselt autost välja mobiiltelefon käes, rääkis telefoniga. Kui mehele end tutvustas, ütles kaebaja, et tema ei ole roolis olnud. Lähemale minnes tundis kaebajal alkoholi lõhna Koha peal ei olnud nõus joobe tuvastamise näiduga ja ta viidi Wismarisse ekspertiisi. Wismaris mõtles ta ümber. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja ütlustes, mis käsitlevad kaebuse esitanud isiku poolt sõiduki juhtimist laevalt maha ja seda, et 3 isik tuli koheselt peale auto parkimist autost välja ja käes oli tal üksnes mobiiltelefon. Tunnistaja Tõnis Naarits sündmust ei mäleta. Ei mäleta miks viidi isik ekspertiisi arvab, et ju siis oli mingi probleem. Seega tunnistaja T.Naarits ütlused ei kinnita ega lükka ümber kaebuse esitanud isiku ütlusi, mille kohaselt tema tarbis alkoholi alles pärast auto parkimist. Kohus ei tuvastanud ühtegi põhjust, miks peaksid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad H.Karm suhtes valeütlusi andma. Kohus leiab, et kaebuse esitaja enda ütlused, mille kohaselt ta tarvitas alkoholi alles pärast auto parkimist, on antud soovist vabaneda vastutusest. Kaebuse esitanud isiku ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kui kaebuse esitanud isik ei oleks eelnevalt olnud tarvitanud alkoholi, ei oleks tal olnud ka kontrolli märgates vajadust sõita vastassuunas sõitvate autode rivvi ja seal kiiresti autost väljuda. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja M.A ütlustega leidnud tõendamist, et H.Karm väljus autost koheselt peale selle parkimist ja käes oli tal üksnes mobiiltelefon. Kuna kaebaja väljus autost koheselt pärast selle parkimist ja õllepurki tal käes ei olnud, siis on välistatud võimalus, et kaebaja tarvitas alkoholi alles pärast seda, kui ta oli oma auto ära parkinud. Kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 76 p1 rikkumine, s.t juht ei tohi olla joobeseisundis, on tõendamist leidnud lisaks H.Karmi omaksvõtule, et ta oli tarvitanud alkoholi ka protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 29-30), millest nähtub, et H.Karmil tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,5 mg/l. Toimiku materjalide kohaselt H.Karm nõustus sellega ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Korra § 5 lg 1 kohaselt peab ametiisiku poolt isiku alkoholjoobe indikaatorvahendiga tuvastamise juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingu teostamise kohta koostab ametiisik protokolli. Vaidlusalusel juhul on vanemkonstaabel T.Naarits koostanud H.Karmile protokolli alkoholjoobe tuvastamise kohta ja juures on viibinud tunnistaja M A.
lg 4 teise lause kohaselt on juhil õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Seega tuleb peale indikaatorvahendiga alkoholisisalduse õhus kontrollimist määrata alkoholisisaldus veres üksnes juhul, kui juht seda taotleb.
lg 6 kohaselt kehtestab joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 4 p 2 kohaselt on ametiisik kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel tervishoiuasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks. Käesoleval juhul ei mäleta tunnistajad, millal kirjutas kaebaja, et ta on nõus tuvastatud joobega. Tunnistajad mäletavad, et kaebajaga oli mingi probleeme, et ta ei olnud algul nõus ja millalgi nõustus. H.Karm väidab, e tema ekspertiisis indikaatorvahendisse ei puhunud. Samas nähtub ekspertiisiaktist nr 2202/512, et indikaator-alkomeetri näit oli 1,34 promilli. Isiku artikulatsioon oli häiritud, täpsemaid liigutusi ta ei täitnud, rombergi asend kõigub ja esineb nüstagm, esineb alkoholi lõhna. Isik on andnud allkirja, et ta on tutvunud arsti otsusega. Isik ei ole joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti 2202/512 vaidlustanud. Korra § 7 p 8 kohaselt tuleb joobeseisundi tuvastamise protokolli, mis koostatakse indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse kontrollimise korral, märkida isiku loobumine joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest sealhulgas vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Heldur Karm on omakäeliselt märkinud protokolli et nõustub tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja alkoholisisalduse määramist veres ei nõua. Seega on H.Karm allkirja andmisega nõustunud joobeseisundi tuvastamisega. H.Karm ei vaidlusta sisuliselt joobeseisundi tuvastamist ei politseiametniku poolt ega ka arsti poolt. Kuna isik ise tunnistab, et oli tarbinud alkoholi, siis oli ta teadlik et ta on alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata asus juhtima mootorsõidukit, on väärtegu toime pandud otsese tahtlusega. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Heldur Karmile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
4
lg 1 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Väärteotoimikus olevast karistuse õiendist nähtub, et enne vaidlusaluse otsuse tegemist ei ole H.Karmi joobeseisundis sõiduki juhtimise eest varem karistatud. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ning karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast veidi suurem. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil ka mingeid kergendavaid asjaolusid, miks tooksid tingimata kaasa kohtuvälise menetleja määratud karistuse kergendamise. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud toime pandud liiklusalase rikkumise iseloomu, et tegemist on ühe raskeima liiklusalase rikkumisega, millega seatakse reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervis ning asjaolu, et H.Karm oli töötu. H.Karm teadis, et kui ta vajab juhilube, siis peab ta eriti hoolikalt vältima liikluseeskirja rikkumisi, mis võiks kaasa tuua karistusotsuse, millega kaasneb juhtimisõiguse ära võtmine. Töökoha olemasolu kohtusitungi ajal ei saa iseenesest olla aluseks juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks. Kohus nõustub, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb KarS § 50 lg 1p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Eeltoodust tulenevalt tuleb Heldur Karm kaebus jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest, 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Heldur Karm kaebus rahuldamata. 2. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 20.06.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,014959 jätta muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 06.10 2008 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.