lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.07.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.08.2007.a ja lõpeb 07.11.2009.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes 1
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Ülar Ilvese tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist arvestades Ülar Ilvese poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistust. Prokurör leidis, et esimesel võimalusel kinnipeetava vabastamine ei ole kooskõlas toimepandu raskusega. Ülar Ilves ise avaldas, et ta kahetseb toimunut ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabanedes on tal olemas elukoht ja võimalus ka tööle asuda ning asuda kahjusid tasuma.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Ülar Ilves on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist ja kuriteod on läinud järjest raskemaks. Eelnev tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse kohaldamise otstarbekusest. Peale selle tunnistab Ülar Ilves, et tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks vangistuse ajal tegelenud probleemide lahendamisega, et valmistuda vabanemiseks. Lisaks leiab kohus, arvestades Ülar Ilvese poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, et tema poolt ärakantud karistusaeg ei vasta toimepandule ja ennetähtaegne vabastamine oleks vastuolus karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Ülar Ilves tuleb käesoleval ajal jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.