1-08-2315\4

1-08-2315 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-2315 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vitali Božerjanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vitali Božerjanov (ik: 38204250244; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Božerjanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 29.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Božerjanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vitali Božerjanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.08.2007.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; § 328 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.08.2006.a ja lõpp on 24.08.2009.a. 2 V. Božerjanovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses alustab töötamist 26.09.2008.a, on lõpetanud sotsiaalabiprogrammi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama ema juurde . Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Božerjanovi vangistusest tingimisi vabastamisega, kuna tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, tal puuduvad positiivsed sotsiaalsed oskused ja suhted ning kuritegude sooritamisest on saanud talle elatus- ja sissetuleku allikas. Samuti on tegemist pikaajalise uimastisõltlasega. Vitali Božerjanov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta V. Božerjanovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab karistust röövi toimepanemise eest. Tema näol on tegemist pikaajalise uimastisõltlasega, kellel vabaduses puudub garanteeritud töökoht ning töökoha puudumine suurendab riski edasiste kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalhooldaja ning Vangla ei toeta oma ettekandes Vitali Božerjanovi ennetähtaegset vabanemist ning eelpoolnimetatud asjaoludel ei toeta seda ka prokurör. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Božerjanovi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Božerjanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, hetkel kannab karistust röövi toimepanemise eest. Tema näol on tegemist pikaajalise uimastisõltlasega, kellel vabaduses puudub garanteeritud töökoht ning töökoha puudumine suurendab riski edasiste kuritegude toimepanemiseks. Arvestades V. Božerjanovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, arvukust ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik