Obsah (5)
§ 184§ 64§ 68§ 50§ 761-08-11897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-11897 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisek
§ 184
lg 2 p 2; § 424 järgi.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati eelvangistusaeg karistusaja hulka.
§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldati V.
Korotkovi suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6-kuuks. Karistuse kandmise algus oli 12.03.2007.a ja lõpp on 11.03.2010.a. V. Korotkovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas resotsialiseeriva tegevuse hõivatud ei ole olnud. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama ema ja õe juurde , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Korotkovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna risk uueks kuriteoks on kõrge. Vadim Korotkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema suhtes. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on kokku 3-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. Toimepandud kuritegu on suure ühiskonnaohtlikkusega, s.o narkootiliste aine suures koguses käitlemine. Ka varem on Vadim Korotkovi karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Samuti tarvitab isik ise pikka aega narkootilisi aineid, mis on suur risk uue kuriteo toimepanemiseks. Vangistuse jooksul on toimepannud korduvaid
(3)distsiplinaarrikkumisi, mis näitab seda, et isik ei suuda isegi kinnipidamisasutuses õiguskuulekalt käituda ega kehtestatud norme järgida. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Korotkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Korotkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kokku 3korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. Toimepandud kuritegu on suure ühiskonnaohtlikkusega, s.o narkootiliste aine suures koguses käitlemine. Ka varem on V. Korotkovi karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Samuti tarvitab isik ise pikka aega narkootilisi aineid, mis on suur risk uue kuriteo toimepanemiseks. Vangistuse jooksul on toimepannud 3 distsiplinaarrikkumist, mis näitab seda, et isik ei suuda isegi kinnipidamisasutuses õiguskuulekalt käituda ega kehtestatud norme järgida. Arvestades V. Korotkovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
§ 76ja Kr
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik