Obsah (6)

§ 117§ 199§ 64§ 65§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Tallinna Ringkonnakohus 6.oktoober 2008.a Tallinn 1-

§ 117

lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi Harju Maakohtu 28.mai 2008.a kohtuotsus Süüdistatav Anastassija Aldahhonova Prokurör Ainar Koik Kohtuistungi sekretär Tõlgid Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Kannatanu esindaja Anastassija Aldahhonova, ik 48110202218, algharidus, elukoht xxxxx x-x, xxxxxx-xxxxx, karistatud väärtegude eest 46 korda, kriminaalkorras 4 korda, neist viimasel korral Harju Maakohtu 16.juuli 2007.a otsusega, millest ärakandmata karistus moodustas 26 päeva vangistust. vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja vandeadvokaadi vanemabi Rainer Kuulme RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu

1. mai 2008.a kohtuotsus Anastassija Aldahhonova suhtes osaliselt Anastassija Aldahhonovale mõistetud karistuse ärakandmata osa alguse aja arvestamise suhtes alates
2. veebruar 2008.a ja lugeda mõistetud liitkaristuse - 3 aasta ja 8 kuu vangistuse - kandmise aja alguseks
3. juuli 2007.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik
4. Anastassija Aldahhonova tunnistati süüdi

§ 117

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust ning

§ 199

lg 2 p 4 järgi 8 kuud vangistust;

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Anastassija Aldahhonovale üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 16.

juuli 2007.a otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse osa – 7 kuud ja 4 päeva arvati liitkaristusest maha ning ärakandmisele loeti 3 aastat ja 26 päeva vangistust, karistuse aja kandmisega alates käesolevas asjas vahistamise päevast s.o.

1. veebruar 2008.a. 1.
2. Anastassija Aldahhonovat mõisteti maakohtus süüdi selles, et ta viibides
3. märtsil 2006.a õhtul, ajavahemikul kell 20.51 kuni 22.19 Tallinnas Xxxxx xxx x R. H. C. toas nr XXX ja teades, et J. L. B. alles tarvitas narkootilist ainet amfetamiini, ja et J. L. B. soovis seejärel proovida tugevamatoimelist narkootilist ainet, milleks oli A. Aldahhonova kui staažika narkomaani poolt J. L. B.i nähes endale süstitud narkootiline aine 3-metüülfentanüüli (ehk „valge hiinlane ), süstis J. L. B.ile viimase soovil 3-metüülfentanüüli, mille tulemusena tekkis J. L. B.il narkootikumimürgitus, mis põhjustas tal peaaju ja kopsude turse ning mille tagajärjel saabus minutites mõõdetava aja jooksul J. L. B.i surm. Seega ei näinud A. Aldahhonova ette J. L. B.i surma saabumist, kuid oleks tähelepanelikult ja kohusetundlikult käitudes pidanud ette nägema, et erinevate narkootiliste ainete tarvitamine võib kaasa tuua üledoseerimise ja inimese jaoks, kes varem ei ole narkootilisi aineid süstinud, on 3 - metüülfentanüüli igasuguse annuse veenisisene manustamine seotud mürgistuse tekke ja suurenenud äkksurma riskiga. Sellise käitumisega pani A. Aldahhonova toime

§ 117

( käesoleval ajal

§ 117lg 1) järgi ettenähtud kuriteo.

1.

1. Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, (17-
2. jaanuaril 2005.a, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 16 juuli 2007.a otsusega) 04.märtsil 2006.a, sealsamas pärast J. L. B.ile narkootilise aine süstimist, võttis salaja omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja so J. L. B.ile kuuluva mobiiltelefoni Nokia N70 maksumusega 177 naelsterlingit, so 4 038 krooni 60 senti, millise käitumisega pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo.

Apellatsiooni taotlused 2. A. Aldahhonova taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist

§ 117järgi.

Juhul aga kui kohus leiab, et ta on kuriteo toimepanemises süüdi, palub ta vähendada mõistetud karistust. Apellant märgib, et tarvitab mitmeid aastaid narkootikume, sealjuures suurtes kogustes, kuid see ei ole tekitanud talle olulist tervise riket. Ta ei ole kursis narkootikumide keemilise koostisega ja selle erineva mõjuga tarvitajatele. Ta tutvus J. L. B.iga tehioludel, et viimane oli samuti narkomaan, kes oli A. Aldahhonova arvates Eestisse sõitnud eesmärgil suhelda prostituutidega ja tarvitada narkootikume. Apellant nägi kuidas kannatanu nuusutas amfetamiini. Ja kui J. L. B. palus talle „valget hiinlast“ süstida, tegi ta seda 4.märtsi 2006.a õhtul. Ta ei osanud arvata, et see võib tuua kaasa J. L. B.i surma. Kuna kannatanu teadis milliseid narkootikume ta oli tarvitanud sellel päeval, soodustas ta ise toimunut. Ekspert ei ole andnud konkreetset arvamust surma saabumise aja kohta ega selle kohta mis järjekorras kannatanu narkootikume manustas. Need on verre ja uriini sattunud erineval ajal. Seega ei ole teada, millist narkootikumi ta viimasena tarvitas. Apellant leiab alternatiivselt, et kohtuotsus ei ole seaduslik talle mõistetud maksimaalse karistuse osas. Tema arvates oli toimunus süüdi oma õigusvastase käitumisega kannatanu ise, 2 kes oli süüdistatavast vanem ja tarvitas ka ise narkootikume. Kohus ei ole seda asjaolu arvestanud.

1. Kannatanu esindaja vastuväidetes apellatsioonile ei nõustuta A. Aldahhonova väidetega ja taotletakse jätta Harju Maakohtu
2. mai 2008.a kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kannatanu hinnangul on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ja puuduvad alused esimese astme kohtu otsuse muutmiseks. Kohtulikul uurimisel on esitatud tõendite alusel leidnud vastuvaidlematult A. Aldahhonova süü tõendamist. Kohus on tõendite alusel õigesti tuvastanud otsese seose süüdistatava teo ( „valge hiinlase“ veenisisese süstimise) ja saabunud tagajärje ( J. L. B.i surma ) vahel. A. Aldahhonova, teades, et narkootikumid on seadusega keelatud ja et nende näol on tegemist ainetega, mis võivad põhjustada inimese surma - mis on üldteada asjaolu- süstis vaatamata sellele isikule - kellega ta ei olnud varem kohtunud - tugevatoimelist narkootikumi, pidi olema valmis ja teadlik, et selle tagajärjel võib saabuda inimese surm. Asjaolu, et J. L. B. ei olnud peale talle „ valge hiinlase „ veenisisest süstimist enam võimeline tegema mingeid täiendavaid toiminguid (veelgi enam, tarbima täiendavalt narkootikume) nähtud üheselt süüdistatava enda ütlustest, mille kohaselt paari minuti möödumist peale süsti tegemist jäi ta toolil istudes magama ja hakkas korisema, milline seisund eksperdi hinnangul vastab üheselt narkootikumi mürgistuse tunnustele. Verest ja uriinist leitud erinevate ainete osas on ekspert selgitanud, et see tuleneb fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli väga väikesest kogusest toimekontsentratsioonist, lühikesest poolväärtusajast veres, kiirest ümberjaotusest kudede vahel ja eritumisest uriini - millega on ka põhjendatud „ valge hiinlase“ leid vaid uriinist. Maakohus on tulnud õigele järeldusele, et süüdistatav pani toime kuriteo hooletuse vormis. Ringkonnakohtu seisukoht.
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus A. Aldahhonova süüdimõistmises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud. 4.
4. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on A. Aldahhonovale süüksarvatud teo karistatavuse tuvastanud

§ 2lg-s 2 sätestatud kolmeastmelisest deliktistruktuurist lähtuvalt.

Kohtukolleegium tõdeb, et maakohus on oma otsuses tuvastanud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused selles, et A. Aldahhonova süstis

1. märtsil 2006.a talle teadvalt eelnevalt narkootikume tarvitanud J. L. B.ile veeni 3- metüülfentanüüli. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt ( kd.1 tl 33-35 ) põhjustas „valge hiinlase“ ( 3metüülfentanüüli ) veenisisene manustamine J. L. B.ile narkootikumimürgituse ja sellest tingitud peaaju ja kopsude turse mille tagajärjel saabus J. L. B.i surm. Maakohtu otsuses on analüüsitud ja tuvastatud teo ja tagajärje põhjuslik seos. Kohtuotsuses on vajalikult põhjendatud, tuginedes kogutud ja uuritud tõenditele, et J. L. B.i surma saabumise mehhanism oli seotud narkootilise ainete mürgitusest, pärast nn „valge hiinlase“ veenisisest manustamist minutites mõõdetava aja jooksul. Apellandi väide, et kannatanu vere ja uriini analüüsi pinnalt on põhjust arvata, et ta tarvitas peale „valge hiinlase“ veeni süstimist veel amfetamiini - on kohtukolleegiumi seisukohalt põhjendamatu ja kummutatud esimese astme kohtu otsuses kajastatud tõenditega. Seda eelkõige ekspertiisiakti järeldustega kui ka A. Aldahhonova ütlustega, milles ta kirjeldab enda poolt hotellituppa jäetud tegevusvõimetu J. L. B.i seisukorda. 3 4.
2. Maakohtu otsuses on tuvastatud A. Aldahhonova käitumises kannatanu surma põhjustamine ettevaatamatusest, mis väljendus hooletuse vormis. Kohtukolleegium tähendab, et surma põhjustamisel hooletusest ei tea süüdlane, et tema tegu põhjustab inimese surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega.

§ 117

lg 1 korral seisneb hoolsuskohustuse rikkumine ühiskonnas objektiivselt eksisteeriva tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse nõude - mille aluseks on moraalireeglitest tulenev hoolsuskohustus või omaksvõetud käitumistavad - rikkumises. Maakohtu otsuse kohaselt põhjustas A. Aldahhonova J. L. B.i surma hooletusest, sellega, et olles ise kogenud narkomaan ja tarvitades süstemaatiliselt nn „valget hiinlast“ veenisüstimise teel, oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et süstides talle võõrast isikut - kes sellele eelnevalt oli tema nähes tõmmanud ninna amfetamiini - veeni teiseliigilist narkootikumi, nn „valget hiinlast“ - võib erinevate narkootiliste ainete tarvitamine kaasa tuua üledoseerimise võimalikke tagajärgi, sealjuures surma. Kohtuotsuses märgitakse, et seisund mida A. Aldahhonova kirjeldas J. L. B.il saabuvat tema hotellitoast lahkudes vastabki fentanüüli-mürgistuse tunnustele. Kohtukolleegium lisab siinjuures, et toimunut oleks pidanud ette nägema mitte ainult kogenud narkomaan vaid iga keskmine inimene, kes süstib võõrale isikule veeni narkootikumi. Hoolsuskohustus on igaühe jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult ja iga isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu mingile õigushüvele ja seda ära tunda. Kohtukolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse järeldustega, et A. Aldahhonova põhjustas ettevaatamatusest hooletuse vormis eluvastase süüteo - J. L. B.i surma. 4.3. Puutuvalt A. Aldahhonova alternatiivsesse taotlusse vähendada talle mõistetud karistust, ei näe kohtukolleegium selle rahuldamiseks alust. Maakohus järgis A. Aldahhonovale karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 sätteid, arvestades seejuures eelkõige tema süü suurust ja karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist. Maakohus on õiguspäraselt arvestanud karistuse kohaldamisel kindla elu - ja töökohata A. Aldahhonova isikulisi parameetreid – sealjuures tema varasemaid korduvaid kohtulikke karistusi kuritegude eest, samuti 41-l korral narko-väärtegude eest. On ilmselge, et A. Aldahhonova ei ole varasematest kergemaliigilistest karistusest mitte mingisuguseid järeldusi teinud. A. Aldahhonova isik on määrav karistuse eripreventatiivse eesmärgi saavutamiseks. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et A. Aldahhonovat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes sanktsiooni ülemmääras ettenähtud karistusega. Kohtukolleegium leiab, et tuvastatud asjaoludel ei ole apellandi väited, vähendada talle mõistetud karistust viitega kannatanu isikule ning lähtuvalt soovist edaspidi seaduskuulekat elada, põhjendatud ja tuleb jätta tähelepanuta. 4.4. Küll leiab kohtukolleegium, et kohtuotsus kuulub korrigeerimisele mõistetud liitkaristuse 3 aasta 8 kuu vangistuse kandmise aja alguse arvestuse suhtes.

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust tuleb arvestada samal põhimõttel kui

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse puhul.

A. Aldahhonova on viibinud järjepidevalt vahi all alates 16 juuli 2007.a. Seega tekib tal õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset karistusest vabastamist karistuse kandmise aja alguskuupäevast. Maakohtu otsuses märgitud hilisem liitkaristuse karistusaja algus –

1. veebruar 2008.a – aga ei välista olukorda, kus A. Aldahhonoval tekib õigus hakata taotlema tingimisi ennetähtaegset karistusest vabastamist hiljem. 5 Eeltoodud põhjusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2; 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. mai 2008.a kohtuotsuse Anastassija Aldahhonovale 4 mõistetud karistuse ärakandmata osa alguse aja arvestuse osas alates 20.veebruar 2008.a ja loeb liitkaristuse – 3 aastat 8 kuud vangistuse – kandmise aja alguse kuupäevaks
3. juuli 2007.a. Apellatsioon jätta rahuldamata. Ene Randmäe Meelika Aava Julia Katškovskaja 5 6