KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.oktoober 2008.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 08 – 10974 Kohtukoosseis kohtun

§ 179

lg 1 p 1 alusel välja mõista Tõnu Põldralt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Tõnu Põldralt menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 2000 (kaks tuhat) krooni.

§ 180lg 3 alusel jätta tasu õigusabi osutamise eest ülejäänud summas riigi kanda.

Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Tõnu Põldra, kriminaalasi 1 – 08 – 10974, sundraha ja/või õigusabikulu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Tõnu Põldralt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. Ülejäänud menetluskulud ekspertiiside teostamise eest jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri 2800075851. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Tõnu Põldra, kriminaalasi 1 – 08 –10974, ekspertiisitasu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Välja mõista Tõnu Põldralt EP kasuks 15 179 (viisteist tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) krooni. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid- CD plaat – jätta kriminaalasja juurde, Tõnu Põldrale kuulunud jope, kingad ja viigipüksid- tagastada Tõnu Põldrale, üürileping, kaal, DNA proovid ja käterätt- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Anne Ennok Kohtunik Maire Link Rahvakohtunik Priit Põiklik Rahvakohtunik Kohtuotsuse põhiosa. Tõnu Põldra’t süüdistatakse selles, et tema 26.04.2008.a. õhtul s Linnamäe tee 79 - 107 korteris tekkinud tüli käigus tappis Trofim Chernega, lüües viimast kaaluga pähe ja haarates kätega T.Chernega kaelast kinni, kägistas tema surnuks. Surnu ekspertiisiakti nr 350, 14.07.2008 arvamuse kohasel on T.Chernega surma põhjus mehhaaniline lämbus kätega kägistamisest, mida tõestavad pindmised haavad kaela paremal pool külgpinnal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemapoolselt kaela külgpinnal, verevalumid kaela piirkonnas nahaaluses koes, kaelalihastes ja kaelaelundeid ümbritsevates pehmetes kudedes, keeleluu murd paremal ning lämbusele iseloomulik üldine lahanguleid. Teise inimese tapmisega pani Tõnu Põldra toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et T.Põldra süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud tõenditega: Tõnu Põldra enda ütlustega, mille kohaselt tema Trofim Chernegat varem ei tundnud. Tutvus temaga, kui soovis üürida eluruumi s, Läänemere 79-
2. Kannatanu T.Chernega oli selle korteri omanik. Nad sõlmisid üürilepingu kuueks kuuks. Korteris oli kaks tuba, tema kasutusse jäi üks neist tubadest. Kannatanu hakkas temalt enne lepingu tähtaega välja kolimist või siis remondi tegemist korteris. Tema alustas remondiga paar nädalat enne kuriteosündmust. Kannatanuga olid tema suhted varasemalt normaalsed. 26.04.2008.a. hakkas kannatanu esitama pretensioone remontimise kiiruse ja viiside kohta. Kannatanu tõstis häält. Tema vihastas ja väljus korterist. Ostis poest 200 g viina ja kaks pudelit (o,5 l) õlut. Jõi need väljas ära, käis lähedalasuvas söögikohas keha kinnitamas ja läks korterisse tagasi. Tundis, et pinge oli langenud. Kannatanu laskis teda korterisse sisse ja käskis istuda. Kannatanu sõlmas ja haaras tal käega kaelast kinni. Tema lõi kannatanut vasaku käega vastu nägu paar korda. Nad rabelesid ja kukkusid põrandale. Põrandal hoidis kannatanu jätkuvalt tema kaelast kinni ja tema omakorda kahe käega kannatanu kaelast. Ta märkas põrandal saunakaalu ja lõi sellega kannatanut ühe korra pähe. Kägistas kannatanut jätkuvalt. Ta oli šokis ja väga närvis. Lõpuks sai aru, et kannatanu on surnud. Püüdis teha talle südame massaaži ja katsus pulssi. Kannatanu ei liigutanud. Tema istus korteris ca 20 minutit ja koputas seejärel naabritele, kuid keegi ei avanud. 27.04.2008.a. läks ta ise politseisse ja tunnistas, et tema tappis Trofim Chernega. T.Põldra ütlused on kokkulangevad ka temaga läbiviidud sündmuskoha olustikuga seostamisel antud ütlustega ja samas sündmuskoha kirjeldamisega. (tl 76-79). Korterist Linnamäe tee 79-107 leiti 02.01.2008 sõlmitud eluruumi üürileping, mille kohaselt T.Chernega andis Tõnu Põldrale üürile Linnamäe tee 79-107 korteris ühe toa alates 02.01.2008 kuni 06.06.2008.a. (tl 96-98). Sündmuskoha vaatlusega (tl 2-17) tuvastati eelnimetatud 2-toalises korteri ühes toas vägivallatunnustega Trofim Chernega surnukeha ja surnu ekspertiisiaktis nr 350, 14.07.2008 kajastuva arvamuse (tl 21-33,43) kohaselt on T.Chernega surma põhjus mehhaaniline lämbus kätega kägistamisest, mida tõestavad pindmised haavad kaela paremal pool külgpinnal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemapoolselt kaela külgpinnal, verevalumid kaela piirkonnas nahaaluses koes, kaelalihastes ja kaelaelundeid ümbritsevates pehmetes kudedes, keeleluu murd paremal ning lämbusele iseloomulik üldine lahanguleid. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Kaela piirkonnas esinevad vigastused võivad olla tekitatud kätega kägistamisest (sh vajutamisest sõrmede ja küüntega). Peale surma põhjustanud vigastuste esinesid T.Chernegal veel tömbile traumale iseloomulikud mitteeluohtlikud tervisekahjustused peapiirkonnas, mis võisid olla saadud löökidest kõva tömbi esemega pea piirkonda. Samuti esinesid surnukehal tömbile traumale iseloomulikud nahamarrastused vasaku küünarliigese tagapinnal, mis võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguseid pindu. Kõik loetletud vigastused tekitati elupuhuselt ja lühikest aega enne surma saabumist. Surm võis saabuda orienteeruvalt 18-24 tundi enne sündmuskoha vaatlust 27.04.2008 kell 14.
3. T.Chernega laiba verest ja uriinist etüülalkoholi ja narkootilisi aineid ei leitud. Võttes arvesse T.Chernega surnukehal tuvastatud tervisekahjustuste iseloomu, sealhulgas nende ulatust ja intensiivsust, saab väita, et surma saabumine kägistamise tagajärjel ei sõltunud kannatanu poolt põetud kroonilistest haigustest. Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 44-51) kajastub T.Põldrale kuuluvate riietusesemete vaatlemine. Riietusesemeid on töödeldud Tetrabase lahusega. Riided on fotografeeritud, verega määrdumise kohad on märgistatud. Verele reageerivatest kohtadest on võetud DNA proovid tampoonidele, millised pakendati. DNA ekspertiisis antud eksperdiarvamusest nähtuvalt (tl 54-57) leiti kaalult ja T.Põldrale kuuluva jope varrukalt kannatanu verd. T.Põldra vasaku käe pöidla küüne alt ja nimetissõrme küüne alt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende proovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada nii kannatanult kui T.Põldralt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 118, 26.06.2008 antud arvamuse kohaselt (tl 88-90) T.Põldra ei ole tuvastatud psüühikahäireid, mis oleksid tal takistanud aru saada süüksarvatud teo keelatusest ja oma käitumist juhtida. Tal esineb alkoholisõltuvus ja peaparanduse vajadus, sotsiaalse adaptsiooni raskused. Kuriteo toimepanemise ajal oli tema tavalises alkohoolses joobes ja süüdivusseisundis. On võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma karistust. Kohus leiab, et Tõnu Põldra on kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Ta sai aru, et inimese kägistamine kaelast võib põhjustada inimese surma lämbumise tagajärjel, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. T.Põldra oli tavalises alkoholijoobes, mis eksperdiarvamuse kohaselt võimendas konflikti käigus tekkinud vihareakstiooni. T.Põldral puudus igasugune vajadus kasutada kannatanu kallal taolist vägivalda nagu ta kasutas. Arvestades sündmuskohal kajastuvat, võitluse jälgede puudumist seal, kannatanu hulgalisi vigastusi, vigastuste puudumist süüdistataval endal mis viitaksid kannatanu poolt ründamisele, ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis. T.Põldra ise ütles kohtus esmalt , et teda vihastas see, kui kannatanu talle käed külge pani. Hiljem ütles, et ta kartis kannatanut. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on T.Põldra ise tunnistanud, et on ebakaines olekus ärrituvam, kuid püüab kaklusi vältida. Ilmselt oli ärajoodud 200 grammi kanget alkoholi ja liiter lahjat alkoholi siiski T.Põldra puhul põhjuseks, miks ta põhjendamatust vägivallast siiski hoiduda ei suutnud. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on T.Põldra alkoholiga liialdanud viimased 16-17 aastat. Korrarikkumisega on tal olnud probleeme ka varasemas elukohas Tuulemaa tänavas. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et T.Põldra pani toime raske isikuvastase kuriteo. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. T.Põldra karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 tulenevalt tema puhtsüdamlikku kahetsust, süü ülestunnistamisele ilmumist ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Kohus arvestab asjaolu, et kannatanu nõudis T.Põldralt ilmselgelt mitte õiguspäraselt üürikorterist lahkumist enne sõlmitud üürilepingu tähtaja lõppu, mittelahkumise korral aga remondi teostamist. Kannatanule oli teada, et T.Põldral ei ole kusagile minna, ta soovis ise sõita Itaaliasse ja T.Põldra vähemalt tema äraoleku ajaks korterist minema saata. Oma käitumisega asetas kannatanu süüdistatava kohtu arvates olukorda, kus ta oli kaotamas elamispinda. Tsiviilhagi on T.Põldra nõus tasuma täies ulatuses. Kohus leiab, et T.Põldrat on võimalik karistada karistuse alammääras arvestades karistust kergendavaid asjaolusid ja tema süü suurust. Kannatanu vähendas enda poolt esitatud tsiviilhagi 4500 krooni võrra, kuna see summa on temale hüvitatud riigi poolt. Ülejäänud osas kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Karistuse osas kannatanu arvamust avaldada ei soovinud. Kohus leiab, et arvestades T.Põldra varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kuna nende hüvitamine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu.