4-08-6791 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2008.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6791 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Marje Mändsalu kaebus AS Ühisteenused 12.10.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 0113057918 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Marje Mändsalu (isikukood 45007310357; elukoht XXX) Kohtuväline menetleja – AS Ühisteenused (asukoht: Tallinn 10112, Tartu mnt 80j) RESOLUTSIOON Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning Marje Mändsalu kaebus AS Ühisteenused 12.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr. 0113057918 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 12.10.2007.a. otsusega määras AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja Marje Mändsalule ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt sõitis M. Mändsalu 24.09.2007.a kell 08:25 Tallinnas, bussis nr 9 sõiduõigust tõendava dokumendita. Nimetatud otsusele esitas M. Mändsalu 09.07.2008.a kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse kohaselt talle trahviotsust kohapeal ei vormistatud, samuti ei selgitatud, et väärteootsusele peab ise järele minema, 2 hiljem ei tulnud ka postiga mingit trahviteadet. Jaanuaris 2008 sai ta kohtutäiturilt kirja, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus võla sissenõudmise kohta. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Vastavalt VTMS §-le 38 lg 1 järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebus tuleb VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata. M. Mändsalu suhtes 24.09.2007.a koostatud väärteoprotokollis nr 0112057918 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.10.2007.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 08.11.2007.a. M. Mändsalu aga esitas kaebuse 09.07.2008.a, s.o tähtaega ületades. M. Mändsalu on küll kohtult taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuid ei ole kaebuses välja toonud sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust tähtaja ennistamiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on M. Mändsalu keeldunud väärteoprotokollile alla kirjutamast, samuti on keeldunud andmast allkirja talle tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta. Kohus loeb väärteoprotokolli isikule kätteantuks, kuna vastavalt VTMS §-le 70 lg 2 loetakse juhul, kui isik keeldub väärteoprotokolli kättesaamise kohta allkirja andmast, väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Protokolli vastuvõtmisest keeldumisega on menetlusalune isik ise võtnud endalt võimaluse saada õigeaegselt teada tema suhtes koostatud otsusest ning sellest tulenevalt ka otsusele edasikaebamise korrast. Kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada. Samuti peab kohus vajalikuks viidata kaebuses toodule, mille kohaselt sai kaebuse esitaja juba jaanuaris 2008.a kohtutäituri kirja, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus võla sissenõudmise kohta. Seega jääb selgusetuks, miks ei esitanud M. Mändsalu kaebust koheselt peale seda, kui sai teada tema suhtes vastu võetud otsusest, vaid tegi seda ligikaudu 7-kuulise hilinemisega. Samuti ei ole antud kaebuse läbivaatamisel asjakohane juhinduda Riigikohtu üldkogu 16.05.2008.a otsusest nr 3-1-1-86-07. Nimetatud otsusest tulenevalt ei ole alates otsuse kuulutamisest AS Ühisteenused kui eraõiguslik juriidiline isik küll enam pädev läbi viima süüteomenetlust ja teostama karistusvõimu, kuid M. Mändsalu suhtes AS Ühisteenused poolt koostatud otsus oli juba enne eelmärgitud Riigikohtu otsust jõustunud ning täitmisele pööratud. Menetlustähtaeg ennistatakse, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused – üldjuhul objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebust tähtaegselt esitada, kuid selliseid asjaolusid ei ole kaebaja esile toonud. Isiku ükskõiksus tema suhtes alustatud menetlusse ja selle edasisse kulgu ei saa olla aluseks tähtaja ennistamisel. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.